Varasügisel võttis tehisaru arendaja Anthropicu tegevjuht Dario Amodei taas hoiatada, et asi on inimese kontrolli alt väljumas. Teda toetasid mitmed teiste sama ala tehnokorporatsioonide juhid. President Donald Trump kuulutas kohe, et ei mingeid piiranguid, pange aga edasi poisid. Hiljem mingitele meetmetele justkui mindi, eks saab näha.

Tehnotegijate mureavaldus kui selline oli positiivse värvinguga, viidates võimalusele, et Ränioru magnaadid näevad siiski ka ohte. Kuid kas sellest nägemisest piisab, et ka midagi tegelikult ette võtta, on juba teine küsimus.

Veel üks positiivne sõnum tuli septembris Prantsusmaalt, kus võimud läksid läbiotsimisega Elon Muski X-i kontorisse. Põhjuseks hulk kahtlustusi ja süüdistusi, millele Musk reageeris tavakohase üleolekuga ja viitega poliitilisele arveteõiendamisele.

Poliitiline aspekt on asjal täiesti olemas. On ju Musk sekkunud poliitilistesse protsessidesse mitmes Euroopa riigis ja väljendanud otsest toetust radikaalsetele jõududele. Tema platvorm X on tööriist, mida saab edukalt kasutada demokraatlike võimude loksutamiseks, kui isegi mitte kukutamiseks. Ehk kui teemat laiendada tehnomagnaatidele üldisemalt ning ka nende võimalustele, siis koos tehisaru arenguga kujuneb päris sünge pilt.

Viimase veerandsajandiga on tehnobuum toonud kaasa kapitali ennenägematu keskendumise piiratud isikuteringi kätte. Tehisaru arendamiseks ennustatakse tänavuseks aastaks kokku investeeringuid 650 miljardit dollarit. Lisaks on riskikapital voolanud ka idufirmadesse tehnovallas, mulluse aasta andmeil väidetavalt 61 protsenti kõigist riskikapitali panustamistest ehk circa 259 miljardit.

Analüütikute hinnangul suundub tehisarusse ja selle infrastruktuuri kuni aastani 2032 umbes kümme triljonit dollarit. Tänavuseks tuluks tehisaru tarkvarast ja teenustest arvatakse kujunevat vähem kui 200 miljardit dollarit.

Ma ei ole investor, kuid näib, et tegemist on vägagi riskantse mänguga. Varasügisel tehnovaldkonna aktsiad juba langesid. Investorite lootus on ehk olnud, et tehisaruga kordub krüptoraha buum ja panused toovad kordades kasumeid. Asi võib osutuda ka püramiidskeemiks, ei tea.

Selle loo ajendiks oli tegelikult taas üks raamat, Gil Durani "Taibude Reich. Ränioru fašism ja sõda demokraatia vastu" (Gil Duran, "The Nerd Reich. Silicon Valley Fascism and the War on Democracy", 2026). Neid tehnooligarhia eest hoiatavaid üllitisi on viimasel ajal ilmunud mitmed ja ka järjekordne fašismi kui termini mängutoomine näikse olevat moodi läinud. Mure on siiski tegelik.

Oma lahkumiskõnes ütles USA president Joe Biden, et Ränioru miljardärid kujutavad Ameerika demokraatia jaoks eksistentsiaalset ohtu. Trumpi taastulekuga said tehnooligarhid ka tuule tiibadesse. Ka need mogulid, kes esimesel ametiajal olid Trumpi vastu, asusid nüüd tema poolele. Osa jäi lihtsalt vait.

Oleme juba rääkinud nii Elon Muskist kui ka Palantiri kaasasutajast Peter Thielist ja kordaksin, et kuigi Musk on nähtavam, on ohtlikum kindlasti Thiel, kelle üks suur saavutus oli JD Vance´i tõstmine asepresidendiks ning kellel on oma ideoloogia.

Duran toonitab, et Ränioru tegelaste vaadete puhul on ühine nende suund autoritaarsusele. Nobeli preemia laureaadi Paul Krugmani sõnul on USA juba praegu muutunud digitaalseks narkoriigiks.

Ränioru tegelaste vaadete juuri otsides tasub mainida 1997. aastal ilmunud raamatut "Suveräänne indiviid: kuidas heaoluriigi kokkuvarisemise juures ellu jääda ja õitseda?", mille kirjutasid James Dale Davidson ja William Rees-Mogg. Üllitis kuulutas heaoluriigi lõppu ja riikide surma kogu maailmas. Suur mõju oli sellel näiteks Peter Thieli asumisele demokraatiast pääsu otsiva multimiljardäri teele.

Kolm aastat pärast raamatu ilmumist pakkus Thiel Stanfordi Ülikoolis esinedes oma tulevikunägemuse, mille aluseks oli lähtumine tehnoloogiast kui kõike muutvast jõust. See kõne pani aluse visioonile demokraatiajärgsest maailmast, mida valitsevad tehnoloogia ja selle ülirikkad kontrollijad. Lääne tsivilisatsiooni modernsuse faas olla lõppenud, aeg on edasi liikuda.

Kuigi nii Thiel kui ka teised tehnotuleviku ennustajad keskenduvad erakompaniide rollile, on nende sissetulek huvitaval kombel väga tugevalt seotud riigi rahakotiga.

Demokraatiast vabanemiseks pakkus Räniorus ideid koos Thieliga genoomikompanii asutanud Balaji Srinivasan, kes kutsus mõtlema mitte uute firmade, vaid uute riikide rajamisele. Ta kutsus asendama demokraatlikud valitsused korporatiivsete valitsuste võrgustikuga.

Samal 2013. aastal pakkus Google´i kaasasutaja Larry Page maailmast ühe osa eraldamist, et tehnokompaniid saaksid seal segamatult töötada.

Srinivasan omakorda üllitas 2022. aastal e-raamatu juhistega riigi rajamiseks. Ta ennustas USA-s kodusõja puhkemist ja kutsus inimesi loobuma Ameerikas demokraatiast ning alustama elu erastatud mikro-riikides. USA-d kontrollinud tollal tema sõnul liberaalne vandenõu, mille tegelased on vasakpoolsed professorid, aktivistid, bürokraadid ja ajakirjanikud.

Srinivasani ideed leidsid Räniorus vastukaja ja miljardäridele meeldis eriti mõte asendada demokraatlikud institutsioonid erakontrolli all olevate struktuuridega. Laias laastus kujutasid Räniorus levivad ideed iselaadset religiooni usuga kõikvõimsasse jõudu ehk superintellekti, surematusesse ehk igavesse ellu ja külluslikku elusse avaruumis ehk taevas.

Trumpi naasmine on näidanud, kuivõrd tehnoraha ja võim on muutunud Ameerika demokraatiale reaalseks ohuks. Tehisaru ei pidanud isegi muutuma jumala sarnaseks, et ohtlik olla, see vajas vaid, et inimesed muutuksid katsejänesteks, mida nad ka tegid.

Ei maksa unustada, et lisaks tehnooligarhidele püüavad globaalset korda muuta autokraadid, kes kasutavad tehnoloogiat jälgimiseks, propagandaks ja valeinfo levitamiseks. Tehnooligarhia on aidanud muuta demokraatia Maa peal ohustatud liigiks.

Durani sõnul tuleb muuta tehnoloogia üle valitsemist. Me ei luba ju eraisikul tuumapomme müüa. Tehnomonopolid tuleks jagada osadeks ja taastada valitsuse kontroll nende üle. Ja vaja uuesti mõtestada inimeseks olemine ehk meie suhe tehnoloogiaga.