Kohtunik Alla Nazarova käskis kinni panna inimõiguslaste keskorgan Memorial International, sest see olevat rikkunud välisagendi seadust, sest ei märgistanud kõiki oma kirjutisi, sealhulgas sotsiaalmeediapostitusi "välisagendi" sildiga.

Välisagendi seadus näeb kõigis välismaalt raha saavates organisatsioonides Venemaa huvide vastaseid.

Prokurörid süüdistasid Memorial Internationali ka Nõukogude Liidu ja tema sõjavõitude mälestuse rüvetamises ning natsikurjategijate rehabiliteerimises.

Süüdistaja ütles teisipäeval kohtus, et Memorial "loob Nõukogude Liidust väära kuvandi kui terroririigist ja mustab Teise maailmasõja mälestust".

Memorial Internationali kohta langetas otsuse ülemkohtus, sest see on registreeritud rahvusvahelise organisatsioonina. Ühtlasi ei saa otsust Venemaa kohtutes edasi kaevata.

Kohtuotsus on 1989. aastal asutatud ning väsimatult inimõiguste eest võidelnud organisatsioonile rängim hoop.

Memorial kui organisatsioon koosneb lõdvalt seotud kohalikest harudest, Memorial International haldab võrgustiku hiiglaslikku arhiivi Moskvas ja koordineerib selle tööd.

Rühmitus on katalogiseerinud aastaid Nõukogude Liidus toime pandud kuritegusid, eriti andmeid Gulagi kohta.

Memoriali kohtuprotsessidega lõpeb aasta, mil Vene võimud alustasid opositsiooni ja sõltumatu meedia enneolematut mahasurumist, vangistades veebruaris Kremli-kriitiku Aleksei Navalnõi ja keelustades hiljem tema organisatsioonid.

Kohtuotsus Memorial Internationali kohta on aga äärmuslik isegi selles kontekstis. Rühmituse toetajate sõnul tähistab see 30 aasta eest alanud nõukogudejärgse demokratiseerimisprotsessi lõppu.

Esmaspäeval pikendas Petroskoi kohus Memoriali Karjala juhi Juri Dimitrijevi vanglakaristust 15 aastani. Toetajate sõnul karistati teda selle eest, et ta otsis ja kaevas üles Stalini ajal tapetud inimeste haudu. Möödunud aastal toetajate väitel fabritseeritud lasteahistamissüüdistuse alusel 13 aastaks vangi mõistetud Dmitrijev sai veel kaks aastat juurde.