Oluline 23. mail, kell 23.15:

- USA kaitseministri hinnangul ei ole Venemaa liidri Vladimir Putini üldine strateegia Ukrainas teada;

- Ukraina peaprokuröri sõnul on praegu uurimise all üle 13 000 Venemaa väidetavat sõjakuriteo;

- isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht tahab viia Azovstali kaitsjad tribunali ette; 

- Venemaa asevälisministri sõnul on Moskva saanud Itaalialt rahuettepaneku ning vaatab seda nüüd läbi;

- eksperdid: Vene väed rikkusid Tšornobõli arvutisüsteemi ja mineerisid jaama ümbruse, kuid sarkofaag on terve;

- Ukraina presidendi sõnul hukkus 17. mail Venemaa rünnaku tõttu Tšernihivi oblastis 87 inimest;

- Ukraina võib idarindel kaotada kuni 100 sõdurit päevas, ütles president Zelenski;

- Poola toetab täielikult Ukraina pürgimust Euroopa Liidu liikmeks ning ei lõpeta oma toetust enne, kui Ukraina on liitu pääsenud, ütles Poola president Andrzej Duda;

- Venemaa püüab edasi liikuda just Severodonetski suunal, hindab USA mõttekoda;

- Vene sõdur sai Ukrainas tsiviilisiku tapmise eest eluaegse vangistuse

- Venemaa teatab, et on valmis jätkama rahuläbirääkimisi;

USA kaitseminister: Putini üldine strateegia Ukrainas pole teada

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles esmaspäeval, et Venemaa liidri Vladimir Putini üldine strateegia seoses Ukrainaga on teadmata.

CNN küsis ministrilt, kas Putin vahetab oma pikaajalist mänguplaani ning muudab relvadeks näiteks toidu, energia ja immigratsiooni. Austin ütles, et maailm on näinud, et Putin on kasutanud algusest peale erinevaid hoobasid.

Austin märkis, et sõja alguses oli Putini visioon ülekaaluka jõu, kiiruse ja võimu kasutamisega Kiiev vallutada ning sealne valitsus välja vahetada, kuid see nurjus ning Vene väed tõrjuti tagasi.

"Seega me oleme näinud neid lahinguväljal edenemas väga aeglases ja edutus tempos. Ja võiks ju arvata, et ta proovib otsida teisi võimu hoobasid või vahendeid, mida ta ka teeb. Kuid mis puudutab tema üldist strateegiat, siis see on teadmata," sõnas Austin.

Gaasitarned Donetski ja Luhanski oblastisse on katkenud

Ukraina gaasisüsteemioperaator teatas esmaspäeval, et Donetski ja Luhanski oblasti varustamine gaasiga on katkenud.

Ettevõte selgitas, et Vene väed pommitasid peamist gaasitoru ja see sai kahjustada.

Isahakanud Donetski RV juht tahab viia Azovstali kaitsjad tribunali ette

Isehakanud Donetski Rahvavabariigi juht Denis Pušilin tahab korraldada tribunali end Vene vägede kätte andnud Mariupoli Azovstali võitlejate üle.

Mariupoli kaitsjad viibivad praegu isehakanud vabariigi alal ja Pušilini sõnul valmistatakse dokumente nende üle tribunali korraldamiseks juba ette.

Samal ajal räägib Venemaa asevälisminister Sergei Rudenko siiski võimalusest Azovstali sõdurid Ukrainas vangi langenud Vene sõdurite vastu vahetada.

Ukraina loodab oma kangelased vangide vahetusega koju tuua.

Ukraina prokurör: uurimise all on 13 000 Venemaa väidetavat sõjakuritegu

Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova ütles, et esmaspäeva seisuga on uurimise all umbes 13 000 Venemaa väidetavat sõjakuritegu.

"Tänase seisuga on meil uurimisel üle 13 000 juhtumi üksnes sõjakuritegude kohta," sõnas ta.

Kiiev süüdistab Venemaad invasiooni ajal tsiviilelanike vastu toime pandud jõhkrustes. Venemaa on eitanud tsiviilelanike ründamist või seotust sõjakuritegudega.

Vene välisministeerium: Moskva vaatab läbi Itaalia saadetud rahuettepanekut

Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko ütles, et Moskva vaatab läbi Itaalia esitatud rahuplaani ettepanekut, mis lõpetaks sõja Ukrainas.

"Me oleme selle kätte saanud ja uurime seda nüüd," ütles Rudenko AFP andmeil.

Ministri sõnul pole Venemaa ja Itaalia vahel arutelusid olnud. Ta lisas, et Moskva annab oma kommentaarid millalgi hiljem.

Vene väed rikkusid Tšornobõli arvutisüsteemi ja mineerisid jaama ümbruse

Tšornobõli tuumajaama sarkofaag jäi Vene vägede rünnakus terveks, kuid okupandid tekitasid olulist kahju mõõteriistadele, teatasid Vene vägede tegevuse tagajärgi hinnanud eksperdid.

Ekspertide teatel on rivist välja viidud ka Tšornobõli jaama arvutisüsteem. Samuti on suur ala jaama ümbruses mineeritud.

Pärast 1986. aasta tuumaõnnetust suletud jaama radiatsioonitaset on siiski võimalik taas mõõta.

Ka on okupatsioon mõjunud rusuvalt jaama töötajate vaimsele tervisele. Enne okupatsiooni jaamas tööl olnud 300 inimesest on pärast Vene vägede lahkumist töövõimelised vaid kümme protsenti.

Zelenski: Venemaa rünnaku tõttu hukkus 17. mail Tšernihivi oblastis 87 inimest

"Venemaa rünnakus Põhja-Ukrainas asuva Desna sõjaväebaasi vastu hukkus 17. mail 87 inimest," ütles esmaspäeval Davosi majandusfoorumil peetud kõnes Ukraina president Volodomõr Zelenski. 

Desna asub Tšernihivi oblastis ja seal asub sõjaväebaas, mille Ukraina väed Venemaalt tagasi vallutasid, vahendas BBC.

Idarindel võib surma saada kuni 100 Ukraina sõdurit päevas

50–100 sõdurit päevas võib surma saada Idarindel, mis on Ukraina jaoks raskeim rinne võitluses Vene sissetungijatega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ukraina sõdureile on surmasaamise oht suurim Sjeverodonetski-Lõssõtšanski kaksiklinna juures Luhanskis, sest just seal peetakse praegu sõja raskeimaid lahinguid. Luhanski kuberneri Serhi Haidai sõnul kasutab Venemaa piirkonnas põletatud maa taktikat.

Venemaa diplomaat ÜRO-s lahkus Ukraina sõja tõttu ametist

Venemaa diplomaat Boriss Bondarev ütles esmaspäeval, et lahkub oma ametikohalt, kuna ei toeta Moskva sissetungi Ukrainasse. Bondarev on Venemaa diplomaat ÜRO Genfi esinduses, kes töötas relvastuskontrollis, vahendas Reuters. 

"Ma läksin tööle nagu igal esmaspäeva hommikul ja andsin lahkumisavalduse," ütles Bondarev. 

Bondarevi sõnul väljendas ta sissetungi pärast muret ka Venemaa saatkonna töötajatele." Mulle öeldi, et hoia suu kinni ja väldi nii tagajärgi," ütles Bondarev. 

Venemaa alaline esindus ÜRO juures pole Bondarevi lahkumist kommenteerinud.

Poola toetab täielikult Ukraina pürgimust Euroopa Liitu

Poola on täielikult Ukrainale toeks tema püüdlustes saada Euroopa Liidu täisliikmeks, ütles Poola president Andrzej Duda Ukraina parlamendi Ülemraada ees esinedes. Duda sõnul tuleb austada neid, kes on valanud Euroopasse kuulumise nimel verd. "Nii tuleb teha, olgugi olukord keeruline või kahtlusi äratav, kuid ma ei kahtle hetkegi, et Euroopa Liit nõnda tõepoolest ka teeb," ütles Duda pärast Ülemraadale esinemist. Poola on võtnud Ukrainast vastu enim sõjapõgenikke ja olnud ka Ukraina suurim toetaja Euroopa Liidus. Liidu juhtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa aga hoiatavad, et Ukraina liikmekssaamiseks võib kuluda kaua aega, Prantsusmaa hinnangul koguni paarkümmend aastat.

Venemaa keskendub edu saavutamisele Sjeverodonetski suunal, hindab USA Sõjauuringute Instituut

Venemaa on Sjeverodonetski kandis mõnevõrra edasi liikunud, eriliseks eduks seda aga pidada ei saa, öeldakse USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut äsjases hinnangus. Mõttekoja analüüsi kohaselt üritab Venemaa Sjeverodonetskit igast küljest ümber piirata. Ukraina kaitsest läbi murda on õnnestunud aga ainult lõuna poolt, Popasna suunalt. Samal ajal püüavad Vene väed läheneda Sjeverodonetskile ka lääne poolt, Bahmuti kaudu, kahest ilmakaarest korraga edasitungimine Sõjauuringute Instituudi hinnangul Venemaal aga õnnestuda ei saa. Venemaale on Sjeverodonetski vallutamine tähtis, sest see on viimane tugipunkt Luhanski piirkonnas.

London: Venemaa kaotusi Ukrainas saab võrrelda juba Afganistani sõjaga

Suurbritannia kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et Venemaa kaotusi Ukrainas saab võrrelda Nõukogude Liidu kaotustega Afganistanis. Nõukogude Liit sõdis Afganistanis üheksa aastat. 

Suurbritannia luure teatel jätkab Venemaa armee Ukrainas oma vigade kordamist. Armee juhtimist häirib vähene paindlikkus ja õhukaitse puudumine, vahendas The Guardian. 

Biden: Venemaa peab Ukrainasse sissetungi eest maksma suurt hinda

"Venemaa peab oma barbaarsuse eest Ukrainas maksma USA ja lääneriikide sanktsioonide näol suurt ja pikaajalist hinda," ütles esmaspäeval USA president Joe Biden. 

Bideni sõnul kaitseb USA vajadusel ka Taiwani. "See on meie kohustus," ütles Biden

"Me nõustume ühe Hiina poliitikaga. Kuid mõte, et Taiwani võib jõuga vallutada, see pole sobilik," lisas Biden. 

Vene sõdur sai Ukrainas tsiviilisiku tapmise eest eluaegse vangistuse

Esimene sõjakuritegude kohtuprotsess Ukrainas jõudis esmaspäeval lahendini, kui Kiievi Solomjanski ringkonnakohus mõistis tsiviilisiku tapmise eest 21-aastasele Vadim Šišimarinile eluaegse vangistuse.

Tegu oli esimese Vene sõduriga, kes Ukrainas sõjakuritegude eest kohtu alla anti. Seersanti süüdistati Ukraina mehele pähe tulistamises Ukraina kirdeosas Sumõ piirkonnas 28. veebruaril.

Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktova sõnul on prokuratuur praeguseks sõjakuritegudes süüdistuse esitanud 41 Vene sõdurile. Neid süüdistatakse tsiviiltaristu pommitamises, tsiviilisikute tapmises ja vägistamises ning marodööritsemises. Samas kogub prokuratuur infot rohkem kui 10 700 võimaliku sõjakuriteo kohta, milles on üle 600 kahtlusaluse, nende seas peale Vene sõdurite ka riigiametnikke.

Peskovi väitel peavad Venemaa sõdurid olema "terrorirünnakute" suhtes tähelepanelikud

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis esmaspäeval, et Vene sõdurid peavad olema "terrorirünnakute" suhtes tähelepanelikud. Venemaa poolt ametisse nimetatud Lõuna-Ukraina Enerhodari linnapea sai pühapäeval plahvatuses vigastada. 

Venemaa toetatud separatistliku Donetski rahvavabariigi juht Denis Pušilin teatas esmaspäeval, et Azovstali vange hoitakse separatistide territooriumil. Pušilini väitel on plaanis samal territooriumil ka tribunali korraldamine, vahendas The Guardian. 

Venemaa teatab, et on valmis jätkama rahuläbirääkimisi

Venemaa on valmis jätkama rahuläbirääkimisi, algatus läbirääkimisteks peab siiski tulema Ukrainalt, ütles Venemaa delegatsiooni juht Vladimir Medinski. Vene delegatsiooni juhi sõnul külmutati läbirääkimised täielikult Ukraina algatusel, mistõttu nende jätkumise üle saab otsustada üksnes Ukraina. Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak teatas varem, et läbirääkimised on tõepoolest külmutatud. Podoljaki sõnul ei kavatse Ukraina relvarahuga nõustuda, kui Venemaa nõuab vastutasuks territoriaalseid järeleandmisi.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 29 200;

- tankid 1293;

- jalaväe lahingumasinad 3166;

- lennukid 204;

- kopterid 170;

- suurtükisüsteemid 604;

- õhutõrjesüsteemid 93;

- autod ja muud sõidukid umbes 2206;

- laevad / paadid 13;

- eritehnika 43.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.