Riho Terras: Ukraina on õppimisvõimeline ning soovib südamest muutuda

Ukraina on otsustanud võidelda euroopaliku elustiili ja väärtuste eest. Keegi ei ütlegi, et võitlus korruptsiooniga Ukrainas saab olema lihtsam, kui võitlus Vene okupandiga, kuid praegu on nii valitsus kui ka rahvas näidanud üles soovi need mõlemad rasked probleemid seljatada, kirjutab Riho Terras.
Kõige olulisem on mõista, et see sõda ei pea lihtsalt lõppema, vaid Ukraina peab selle võitma. See tähendab, et Venemaad ei premeerita ühegi tükiga Ukraina territooriumist selle eest, mida Vladimir Putini režiim on viimased kaheksa aastat Ukraina rahva kallal korda saatnud. Ma ei usu, et Ukraina praegune ega ükski tulevane valitsus vähemaga lepib, vaatamata mitme lääneriigi soovile rääkida vaherahust.
See oleks ehk olnud võimalik enne Butšat ja teisi massimõrvasid, kuid nüüd ei ole selline jutt enam tõsiseltvõetav ega aus. Kuidas saakski sirge näoga rääkida euroopalikest väärtustest ning inimõigustest, kui Venemaa hõivatud aladel korraldatakse genotsiidi, kui Ukraina kodanikke küüditatakse isegi Kaug-Itta, kui Hersoni õpetajaid sunnitakse ümberõppele Venemaa ülikoolides ning kooliprogramm on venemeelne, kui inimesed endiselt kaovad ja kasutatakse keskaegseid piinamisvõtteid?
Relvad. Relvad. Relvad
Pole mõtet jätkata mõrtsukaga dialoogi stiilis "me peame kanalid avatud hoidma". Kas Winston Churchill helistas 1939. aastal Hitlerile ja püüdis teda mõistusele kutsuda, kui Saksamaa Poolat ründas? Ei olnud sellist asja.
Seepärast ei tohi sanktsioonid lõppeda enne, kui Venemaa on Ukraina aladelt minema löödud. Seejuures ei tohi sanktsioonid piirduda ainult praeguse kuuenda paketiga, vaid peavad lõpuks hõlmama Vene gaasi ja nafta täielikku embargot.
Jutt Putini näo päästmisest kõlab nagu Teise maailmasõja lõpus oleks räägitud vajadusest Hitlerit häbist ning kuritegudest puhtaks pesta. See on silmakirjalik ja häbematu ning vene rahvas usub niikuinii sõna-sõnalt ainult seda, mida Solovjovid televiisorist neile ütlevad, näiteks, et Venemaa eesmärk oligi neutraalne ja rahumeelne Ukraina. Ükski lääne pealesurutud leping ega muu aseaine ei saa olla lahendus, sest see ei too endaga pikas perspektiivis kaasa vajalikku muutust Venemaa modus operandis.
Selle muutuse saavutamiseks on lääneriikidel aeg mõista, et teha tuleb nii nagu NATO välisministrid on öelnud. Tuleb anda palju ründerelvastust – sh tanke, lennukeid, raketisuurtükke, moona –, kuni eesmärk on saavutatud. Relvatarned pole siiani sellised, mis annaksid Ukrainale võimaluse vastupealetungile asuda ja oma territooriume tagasi võita.
Praegu hõisatakse kahjuks ka meil Eestis edu üle Harkivi piirkonnas, kuid ometi on Ukraina pidamas ägedaid lahinguid ning kaotamas territooriumi Donbassis. Ka lõunas ei ole asjad sugugi nii, nagu loota soovitakse.
Lahenduseks on sõjalise abi suurendamine maksku, mis maksab. Sellest ajendatuna tegin koos mitme teise Euroopa Rahvapartei saadikuga ettepaneku luua USA eeskujul ka Euroopa Liidu poolt nn lendliisi leping. See oleks üks võimalus protsesside kiirendamiseks, sest lihtsustaks Euroopa rahurahastu rakendamist Ukraina tegelikele soovidele vastavateks relvahangeteks.
Võimaluste maa
Mis saab Ukrainast pärast sõja võitmist? Üle ega ümber ei saa vajadusest Ukraina uuesti üles ehitada. Selleks, et võitlusel oleks Ukraina jaoks tulevikku, peab lääs suutma näidata perspektiivi.
Praegu ja eelnevatel aastakümnetel on Ukrainat nähtud kui korrumpeerunud monstrumit, mis oleks Euroopale koormaks. Ometi tuleb seda nüüd vaadata hoopis teise nurga alt. Peame vaatama, millised on Ukraina tugevused ja võimalused Euroopa jaoks. Tegu on maailma ühe suurima põllumajandustootjaga, millel on tugev tööstus tohutute maavarade maardlatega. Riik 40 miljoni inimese suuruse turuga on ju võimalus.
Ukraina on otsustanud võidelda euroopaliku elustiili ja väärtuste eest. Keegi ei ütlegi, et võitlus korruptsiooniga Ukrainas saab olema lihtsam, kui võitlus Vene okupandiga, kuid praegu on nii valitsus kui ka rahvas näidanud üles soovi need mõlemad rasked probleemid seljatada.
Seega ei tohi lääs olla pelgalt kõrvaltvaataja. Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus annaks selged hoovad võimaluseks Ukraina ülesehitamise kõrval üldiseid protsesse õigele teele suunata. Kui asjad liiguvad õiges suunas ja riik areneb, küll siis ka suurimad skeptikud nagu Hollandi kaupmehed mõistavad hinna ning kvaliteedi suhte positiivset arvestust Ukraina suunal.
Alustame ka Ukrainale mõeldud Marshalli plaani kokkupanemist. Defineerime valdkonnad, kus abi kõige olulisem on ja taaskäivitame juba praegu arenguprotsessid, mis sõja tõttu kahjuks pooleli on jäänud. Vaadates Ukraina armee arengut lääne toel viimase kaheksa aasta jooksul, siis võib tunnistada, et Ukraina on õppimisvõimeline ning soovib südamest muutuda. Slava Ukraini!
Toimetaja: Kaupo Meiel