"Kui me viimast nädalat võtame, siis on ju teatud muutused selles mustris, mis toimub just Severodonetski kandis, mille Venemaa väejuhatus on valinud oma põhijõupingutuse kohaks. Seal on asjad ikkagi arenenud niimoodi, et ukrainlased on teinud seal edukaid vasturünnakuid," rääkis Taro saates.

"Seda ilmselt ei ole mõtet arutada, mitu kvartalit täpselt on Severodonetskis ühe või teise poole käes ja kes hetkel võidab, kes kaotab, aga selge on see, et venelased ei ole suutnud seal edeneda nii, nagu nad plaanisid ja nad leidsid seal hoopis teistsugust vastupanu, kui võib-olla mingil määral võis avaliku info põhjalt eeldada," selgitas ta.

Mujal on sõjategevus suuresti hangunud. "Võib-olla Harkivi all toimub midagi aktiivsemalt, Hersoni all samamoodi on ukrainlased näitamas initsiatiivi. Mujal on rammestus," ütles Taro.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on külastanud viimastel päevadel rindejoont. Taro sõnul on see väga tugev märk.

"Sellel on kaks eesmärki. Üks on see, et ta surub kätt võitlejatel, kes on selle välja teeninud, annab ka teatud riiklikud autasud üle. Teine asi on see, et ta näitab, et ta võib seal käia ja saab seal käia. See tegelikult on ka sõnum, et see on võimalik."

Venemaal aga jagub sõdimiseks inimesi ja tehnikat. Taro hinnangul on Venemaal alles väga palju sellest sõjamasinast, mis Ida-Ukrainasse viidi.

"Palju on küll rappida saanud, palju hävitatud, palju tehnikat. Kui võtame kas või tehnika hävitamise numbrid, mida Ukraina peastaap igal hommikul avaldab, siis enamikul Euroopa suurriikidel pole üldse nii palju rauda, kui ukrainlased on suutnud läbi hekseldada 100 päevaga," rääkis ta.

"Venemaa laod on tõenäoliselt lõputud mingis mõttes võrreldes Euroopa väikeste kogustega. Küll ei tule sealt mingit kvaliteetset värki peale, tehnika muutub tõenäoliselt järjest vanemaks, kehvemaks. Aga sellist lolli rauda, mis suudab palju kahju tekitada, on neil piisavalt. Kahjuks on neil ka inimesi päris palju," lisas Taro.