Kristo Sepp: Eesti ärikinnisvara arendus peaks õppust võtma Põhjamaadest
Tallinna infrastruktuur on jäänud ajale jalgu: praegused kaubanduse ja avalike teenuste pinnad ei ole kergesti ligipääsetavad ning linnaplaneerimine ei toeta ühiskonna muutunud vajadusi. Eesti ärikinnisvara arenduses ja infrastruktuuri rajamises peaks õppust võtma Põhjamaadest, kus ühistransport, kaubandus ja teenused on koondatud ühte kohta, kirjutab Kristo Sepp.
Palju on räägitud 15-minuti linnast, kus kõik inimese igapäevaeluks vajalik on 15 minuti jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. See nõuab läbimõeldud linnaplaneerimist, mis Tallinnas veel hästi ei toimi.
Keskkonnasäästlikkuse ja moodsa linnaplaneerimise seisukohast on Põhjamaad Eestist sammu võrra ees. Ühistranspordi parendamine, mis on üheks säästva arengu oluliseks teguriks, on Põhjamaade jaoks väga olulisel kohal: juba transpordiühenduste loomisel käib tihe koostöö nii linna kui ka arendajatega, et transpordisõlmedesse kerkiksid kaubanduspinnad ja avalikud teenused.
Skandinaavia kinnisvaraarendus liigub suunas, kus kaubanduspinnad on ühendatud avalike teenustega. Luues elanike jaoks kergelt ligipääsetavaid moodsaid linnakeskuseid transpordi sõlmpunktidesse ning inimeste igapäevase liikumistrajektoori keskmesse, paraneb nii kaubanduse kui ka muude teenuste kättesaadavus ja kasutatavus.
Siiski nõuab uute arenduste ja muudatuste ellukutsumine linna kasutajasõbralikumaks muutmisel koostööd arendajate, kohalike omavalitsuste kui ka linnaplaneerijatega ning võrreldes Skandinaaviaga on Eestis koostöö selles osas nõrk: enne detailplaneeringute algatamist peab olema ees suur pilt, pikaajalised plaanid ja töö linnaplaneerimise valdkonnas tehtud või tahe seda kiirendatud korras alustada.
Paraku kujunevad muidu väikse bürokraatia poolest tuntud Eestis need protsessid oluliselt pikemaks kui Põhjamaades ning sealse turu suur eelis on planeeringute kiire menetlemine, mis muudab arendusprotsessid oluliselt kiiremaks. Soomes õnnestus meil teha ühele krundile kolme aasta jooksul kolm planeeringut, aga Eestis ei tuleks see kuidagi kõne alla.
Soome kogemusest on meil õppida muudki. Näiteks Iso Omena keskuses, kuhu lisaks kaubanduspindadele kolis ka suur hulk linna avalikke teenuseid: raamatukogu, sotsiaalamet koos rasedate nõuandla ja tervisekeskusega, tõusis laenutuste arv raamatukogus 200 protsenti ning avalike teenuste kasutatavus 300 protsenti. See näitab selgelt, et n-ö city hub kontseptsioon, kus lisaks kaubandusele on koondatud kokku avalikud teenused, tervishoid ja meelelahutus, on vajalik ja täidab oma eesmärki.
City hub kontseptsioon ehk kaubanduskeskus kui kogukonnakeskus ongi suund, kuhu Eesti kaubanduspindade arendus peaks tahtma püüelda, et muuta Tallinn kasutajasõbralikuks ja mugavaks 15-minuti linnaks.
15-minuti linna eesmärgi täitmiseks on vaja avatud diskussiooni ja koostööd nii era- kui avaliku sektori vahel ning mõistmist, et ajaga venitades ei saavutata parem lahendus, vaid valmib pigem poolik lahendus, mis on valmis saamisel ajale jalgu jäänud. Hea tulemi saavutamiseks on vaja avaliku sektori kui aktiivse osapoole panust linna sõlmpunktide nn suure pildi lahendamisel koostöös lähikondsete omanikega.
Kuid lisaks kättesaadavusele ja mugavusele peame rääkima ka keskkonnahoiust. On selge, et energiakriisi keskmes vajame uut plaani ning energiahindade tõus on pankroti või selle äärele viinud mitmeid ettevõtteid. Ka ärikinnisvaraarendus nõuab jätkusuutlikumaid lahendusi, alustades uute hoonete planeerimist nullenergiahoonetena ning leides võimalusi juba olemasolevate küttesüsteemide väljavahetamiseks või energiasäästlikumaks muutmiseks.
Arendajad ja kaubanduspindade omanikud peavad tegutsema, et leida lahendused järjest süvenevale energiakriisile. Selle aasta aprillis avatud Lippulaiva keskuses lahendati hoone kütte- ja jahutussüsteem maaküttega, mis on ühtlasi Euroopa ärihoonete mahukaim ning n-ö targa juhtimise põhimõttel optimeeritakse ka kogu keskuse elektritarbimist.
Ühiskonna muutunud vajadused nõuavad uusi lahendusi: oleme välja kasvanud kaubanduskesksest lähenemisest. Kaubanduskeskused peavad pakkuma ka muud ehk toimima kogukonna kohtumispaikadena ning koondama nii avalikud teenused, meelelahutuse kui ka toitlustuse.
Peame looma ligipääsetavaid ja keskkonnasäästlikuid linnakeskuseid transpordi sõlmpunktidesse, ühendama kaubanduse avalike teenustega. Põhjamaade kogemusest saame Eestis üle võtta säästva arengu põhitõed, hea koostöö kohalike omavalitsustega ning läbimõeldud infrastruktuuri.
Toimetaja: Kaupo Meiel