Euroopa relvafirmad teevad jõupingutusi, et tootmist suurendada, kuid seda segavad väike tootmisvõimsus, töötajate nappus, tarnehäired ja keskkonnaalased eeskirjad, vahendas The Wall Street Journal. 

Venemaa ja Ukraina vahel toimub kurnamissõda. Sõja taustal proovivad oma kaitsevõimet tugevdada ka Euroopa riigid. Probleeme kirjeldas kolmapäeval samuti Ukraina president Volodõmõr Zelenski. 

"Venemaal on eelis laskemoona osas. Neil on rohkem rakette ja lennukeid," ütles Zelenski. 

Ukraina sõjaline käekäik sõltub Euroopa riikidest. Ukraina kulutab laskemoona kiirusel, mida pole nähtud pärast teist maailmasõda.

"Ühelgi NATO riigil peale USA pole piisavalt varusid, et saaks pidada pikaajalist suurtükisõda. Pole ka sellist tööstuslikku võimekust selliste reservide loomiseks," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Nico Lange. 

Euroopa riigid muutsid pärast külma sõda oma sõjalist doktriini ja relvafirmad vähendasid tootmisvõimsust. 

"Me vajame palju suuremat võimsust," ütles relvafirma Nammo juht Morten Brandtzæg. 

"Euroopa tootmisvõimsus on ebapiisav," ütles Tšehhis asuva relvafirma omanik Michal Strnad. 

Saksa ametnike sõnul pole riigil praegu piisavalt laskemoona, et Venemaa rünnaku korral pidada vastu üle kahe nädala. 

"Vaatamata sellele, et Saksamaa on maailma üks suurimaid relvaeksportijaid, siis riigis pole suurt relvatööstust. Kunagine masstootmine asendati tipptasemel relvade tootmisega, seda tehakse väikesel võimsusel" ütles kantsler Olaf Scholzi kantseleijuht Wolfgang Schmidt. 

Euroopa relvafirmad siiski üritavad tootmist suurendada. Euroopa üks suurimaid relvafirmasid Rheinmetall teatas eelmisel nädalal, et ostab 1,2 miljardi euro eest oma Hispaania konkurendi Expal Systems. Firma tahab nii oma tootmisvõimsust suurendada. 

"Parim viis, kuidas Euroopa saab Ukrainat toetada, on suurendada oma laskemoona tootmist. See saab olema järgmisel aastal suurim probleem," märkis USA sõjaekspert Rob Lee.