Kantar Emor esitas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel vastajatele küsimuse, keda nad sooviksid näha Eesti peaministrina pärast 5. märtsil toimuvaid riigikogu valimisi.

Kaja Kallast sooviks ka pärast valimisi peaministriametis jätkamas näha 36,7 protsenti küsitlusele vastanutest. Nädal varem tehtud küsitluses oli sel arvamusel 33,7 protsenti.

Teisele kohale eelistustes tuli Keskerakonna esimees Jüri Ratas, keda soovis peaministri ametis näha 21,3 protsenti. See on veidi väiksem number kui nädala tagune 21,9 protsenti.

EKRE juht Martin Helme tuli kolmandale kohale 15,6 protsendiga. Nädal varem oli sel arvamusel 14,1 protsenti ehk Helme vähendas Ratasega vahet.

Ülejäänud parteiliidrid jäävad esikolmikust kaugele maha.

Isamaa esimeest Helir-Valdor Seederit näeks peaministriametis 3,8 protsenti (nädal varem 3,9 protsenti), Parempoolsete liidrit Lavly Perlingut 2,9 protsenti (nädal varem 3,1 protsenti), SDE juhti Lauri Läänemetsa 1,9 protsenti (nädal varem 2,9 protsenti) ja Lauri Hussarit 1,7 protsenti (nädal varem 2,5 protsenti).

Kedagi muud näeks peaministriametis 4,3 protsenti ja 11,8 protsenti ei osanud oma peaministri eelistust väljendada.

Toetused vastajagruppides

Kaja Kallase puhul ei ole märkimisväärset vahet mees- ja naisvalijate toetustes. Meessoost valijatest näeks teda peaministrina jätkamas 37 ja naisvalijatest 36 protsenti.

Jüri Ratase toetajaskonnas on aga rohkem naisi. Naisvalijatest näeks Ratast peaministrina 26 protsenti, meesvalijatest 16 protsenti.

Martin Helme saab aga selgelt rohkem toetust meeste seas. Meesvalijatest sooviks Helmet peaministriks 20 protsenti ja naisssoost valijatest 12 protsenti.

Eestlastest valijate seas on Kaja Kallase toetus üldtoetusest kõrgem. Eestlastest valijatest sooviks Kallast peaministriametis jätkamas näha 43 protsenti.

Selles vastajagrupis oli teisel kohal Martin Helme 17 protsendiga ja kolmandal kohal Jüri Ratas 15 protsendiga.

Muust rahvusest valijate seas on selgest eelistatuim peaministrikandidaat Jüri Ratas 43 protsendiga. Järgnevad Kallas 13 ja Helme üheksa protsendiga. Muust rahvusest valijatest 13 protsenti tahaks peaministriks mõnda muud inimest kui praegused erakondade esimehed ja 16 protsenti ei osanud oma eelistust üldse välja öelda.

Eesti 200 ja SDE valijate esimene eelistus on Kallas

Kallas, Ratas ja Helme olid selgelt soosituimad peaministri kandidaadid vastavalt Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE valijate seas.

Ka Perling ja Seeder on vastavalt Parempoolsete ja Isamaa valijate seas eelistatuimad peaministrikandidaadid, kuid mitte nii kindlalt. Parempoolsete valijate seas on ka märkimisväärne hulk Kallase toetajaid ning Isamaa valijate seas Kallase, Ratase ja Helme toetajaid.

Seevastu Eesti 200 ja SDE valijate eelistuim peaministrikandidaat on Kaja Kallas. 48 protsenti Eesti 200 valijatest ja 42 protsenti SDE valijatest sooviks pärast valimisi näha peaministriametis Reformierakonna juhti.

Eesti 200 valijatest ligi 15 protsenti sooviks näha oma erakonna esimeest Lauri Hussarit peaministriametis, sama suur on ka Eesti 200 valijate toetus Jüri Ratasele.

SDE valijatest sooviks Lauri Läänemetsa peaministriametis näha 17 protsenti, sama suur on SDE valijate seas toetus ka Jüri Ratasele.

Võimalik, et sellistes numbrites ei peegeldu mitte ainult kesine toetus Eesti 200 ja SDE juhtidele, vaid ka nende erakonna valijate realistlik arusaam, millistel kandidaatidel on tegelikult võimalus saada peaministriks.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 6. kuni 9. veebruarini ja sellele vastas 1493 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.