Kantar Emor andis igas valimisringkonnas vastajatele ette seal kandideerivate erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul võtavad kolm esimest nime keskmiselt 80 protsenti nimekirja häältest ehk see on piisav üldistuste tegemiseks.

ERR-i tellitud uuringus toetas Reformierakonda 32,8 protsenti (nädal varem 31,3 protsenti), mis andis neile kindla esikoha. Teisel kohal oli kandidaatide nimedega küsitluses EKRE 19 protsendiga (nädal varem 18,6 protsenti).

Kolmandal kohal olevat Keskerakonda toetas 15 protsenti (nädal varem 16,8 protsenti). Neljandal kohal oli Eesti 200, mille toetus oli 10,5 protsenti (nädal varem 12,2 protsenti).

Isamaa toetus kasvas 6,7 protsendilt 8,7 protsendile, mis viis nad mööda Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE).

SDE-d toetas 8,1 protsenti ja nende toetus nädalaga ei muutunud.

Künnise alla jäävatest parteidest toetas Rohelisi 2,2 protsenti (nädal varem 1,9 protsenti) ja Parempoolseid 1,5 protsenti (nädal varem 2,3 protsenti).

Teoreetiline mandaatide jaotus

Kantar Emor arvutas nende toetusnumbrite põhjal ka erakondade mandaatide jaotuse riigikogus: Reformierakond 39 kohta (pluss kaks mandaati võrreldes nädala tagusega), EKRE 21 kohta (pluss üks), Keskerakond 15 kohta (miinus kolm), Eesti 200 10 (miinus kolm), Isamaa üheksa (pluss kolm), SDE seitse (sama).

Nädala taguse ajaga võrreldes kasvas enim Isamaa mandaatide arv, aga ka Reformierakonna ja EKRE oma. Ennustatavaid mandaate kaotasid nädalases võrdluses Keskerakond ja Eesti 200.

Valimispäevani on jäänud veel kolm nädalat ning selle ajaga võivad erakondade jõuvahekorrad veel muutuda, sest kampaania teravik on veel alles ees. Praeguse seisuga on väga raske näha Reformierakonna väljajäämist valitsusest, kui just Eesti 200 ja SDE ei peaks muutma oma seni välja öeldud seisukohta ja minema valitsusliitu, kus on ka EKRE.

Voog märkis ETV hommikusaates "Terevisioon", et Keskerakonna tulemuse muudab ebastabiilseks Ida-Virumaa. "Kuidas seal tulemus realiseerub, seda on väga raske öelda. Sõltub palju valimisaktiivsusest," selgitas ta.

Voog ütles, et venekeelsete valijate valimiskavatsus on märksa madalam eestlastega võrreldes.

Palju sõltub seega valimistulemus sellest, kuidas Keskerakond suudab oma valijaid mobiliseerida. "See valija ei ole ka traditsioonilise meedia kaudu kättesaadav, mistõttu tähtis on tänavatel tehtav kampaania," tõdes Voog.

Voog ütles ka, et uue tulijana parlamenti pürgivate Parempoolsete väljavaade mõni nädal enne valimisi on suhteliselt kesine.

Traditsiooniline brändi-küsitlus

Emor tegi kandidaatide nimedega küsitluse kõrvale ka traditsioonilise küsitluse, kus palus vastajatel öelda vaid erakonna nime, keda nad valiksid.

Selles küsitluses toetas Reformierakonda 31,8 protsenti, EKRE-t 18,6, Keskerakonda 15,8, Eesti 200 12,1 protsenti.

Isamaa toetus traditsioonilises ja erakonna brändi populaarsust mõõtvas küsitluses oli 8,8, SDE-l 8,0, Rohelistel 2,7 ja Parempoolsetel 1,8 protsenti.

Kolme koalitsiooniparteid (Reformierakond, Isamaa, SDE) toetas ligi 50 protsenti (nädal varem 46 protsenti), opositsioonierakondi 34 protsenti (eelmises küsitluses samuti 35 protsenti).

Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust ligi 51 protsenti (nädala eest 52 protsenti) ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 43 protsenti (eelmises küsitluses 42 protsenti).

Toetused vastajagruppides

Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 37 protsendiga (eelmisel korral 35 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 21 protsendiga (eelmisel korral 22 protsenti) ja kolmandal Eesti 200 12 protsendiga (eelmisel korral 13). Isamaa toetus eestlastest vastajate seas oli 10, Keskerakonnal kaheksa ja SDE-l seitse protsenti. Rohelisi toetas kolm ja Parempoolseid kaks protsenti eestlastest valijatest .

Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 45 protsendiga (eelmisel korral 48 protsenti). Eesti 200 kogus 14, Reformierakond 12, EKRE ja SDE mõlemad 11 protsenti toetust.

Kui võtta aluseks vastaja sugu, siis on rohkem meesvalijaid EKRE-l (23 protsenti meesvastajatest) ja Isamaal (11 protsenti). Naisvalijate toetus on suurem Keskerakonnal (20 protsenti naisvastajatest) ja SDE-l (10 protsenti). Reformierakonna, Eesti 200, Roheliste ja Parempoolsete valijates suuri erinevusi vastaja sugu välja ei too.

Toetusarvud koos "ei oska öelda" vastajatega

Tulemuste esitlemisel eemaldas Emor "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli viimase nädala küsitluses 23 protsenti. Nädal varem oli see 26 protsenti ja kahe nädala eest 28 protsenti ehk valimiste lähenedes on eelistuseta vastajate osakaal veidi vähenenud.

Eestlastest vastajatest ei omanud eelistust 19 ja muust rahvusest valijatest 35 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 25 protsenti (eelmises 22), EKRE-l 15 protsenti (eelmises 15) ja Keskerakonnal 12 protsenti (eelmises 12 protsenti).

Eesti 200 toetus oli koos "ei oska öelda" vastajatega jaotuses üheksa, Isamaal seitse ja SDE-l kuus protsenti.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 6. kuni 9. veebruarini ja sellele vastas 1493 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.

Ennelõunal kommenteerisid ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.