Rahandusministeerium analüüsis riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõju riigieelarvele ja leidis, et kulukaim üksiklubadus oli Reformierakonna tulumaksureform, mis näeks ette lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi kehtestamist ning 700-eurost tulumaksuvabastust kõigile inimestele. Lubaduse elluviimine viiks eelarvest aastas 470 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna tõi analüüsi tutvustaval pressikonverentsil võrdluseks, et praegu on Eesti eelarves suuremateks tükkideks näiteks vanemahüvitis, milleks kulub 400 miljonit eurot aastas, ja töövõimetoetus – 500 miljonit eurot aastas.

Ka Eesti 200, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond lubavad tulumaksureformi, kuid nende lubaduste katmise kulu on veidi väiksem.

Kalliduselt teise valimislubaduse on andnud EKRE ja Keskerakond – nende lubadus langetada toidu ja ravimite käibemaksu läheks maksma umbes 430 miljonit eurot.

Mitu erakonda lubavad tõsta pensioni, neist EKRE ja SDE 1200 euroni. Ministeerium hindas kulukaimaks EKRE plaani, kuna nende eesmärk on jõuda sellise pensionini nelja aastaga ning selleks kuluks 415 miljonit eurot.

Suuruselt järgmise tüki riigieelarvest, ligi 230 miljonit eurot haukaks SDE lubadus tõsta alampalk 1200 euroni, sest erakonna plaan näeb ette kompenseerimismehhanismi, kus mingit aega toetaks palgatõusu ka riik.

Järgnevad veidi alla 250 miljoni euro jääva kuluga lubadused: SDE ja Eesti 200 eesmärk tõsta lastetoetusi, Keskerakonna soov suurendada kõrgkoolide rahastamist ning Parempoolsete siht langetada tööjõumakse.

Nii EKRE, SDE, Eesti 200 kui ka Keskerakond soovivad tugevdada Eesti elanike kaitsevõimet. Kaarna sõnul ei ole programmides täpselt välja toodud, millega on lubadus sisustatud, kuid analüüsil lähtusid nad eeldusest, et lisandub pool protsenti SKP-st ja nii lisandusid ka need plaanid kulukaimate lubaduste pingeritta.

Ligi 200 miljonit eurot nõuaks eelarvest ka Reformierakonna ja Isamaa plaan rekonstrueerida kaugküttevõrku, Eesti 200 kavatsus õpetajate palka kiiresti tõsta ning Isamaa lubadus toetada lasterikkaid perekondi kodu renoveerimisel. Lisaks hindas rahandusministeerium kallimate valimislubaduste pingereas esimese 15 sekka EKRE plaani vaadata üle õppelaenud ja toetused, Isamaa tulumaksusüsteemi reformi, mis lisaks lastega seotud täiendavat maksuvabastust ning elektri hinna seniste leevendusmeetmete jätkumist, mida lubasid SDE ja Keskerakond.

Lubaduste mõju hinnates võttis rahandusministeerium aluseks kehtiva eelarvestrateegia. Analüüsis toodi välja 15 kulukaimat lubadust ja kõigi nende maksumus oli alates 150 miljonit eurost. 100 miljoni ja 50 miljoni eurose suurusjärguga lubadusi on Kaarna sõnul samuti terve hulk.

Erakondadel on suuresõnalised plaanid ka Eesti riigi rahandusega. Keskerakond lubab, et laenukoormus ei kasva ning Reformierakond, et viib eelarve hea majandusolukorraga nelja aastaga tasakaalu.

"Selleks, et hoida riigi laenukoormust tänasel taasemel, peab võrreldes kehtiva plaaniga leidma mingi katte, aastas oleks parandus 390 miljoni ulatuses," kommenteeris Kaarna Keskerakonna plaani ja lisas, et Reformierakonna plaan eeldaks samuti umbes 400-miljonilist katet aastas.

Ka Eesti 200 ja Parempoolsed lubavad korras riigirahandust, ehkki nende sõnastus ei ole selles osas nii selge. Rahandusministeerium tõlgendas seda analüüsil nii, et nad järgivad eelarve baasseadust ehk kui valitsussektori eelarve on miinuses, parandatakse seda igal aastal poole protsendi ehk 200 miljoni euro võrra. Kaarna sõnul aga tekib kõiki neid plaane vaadates küsimus, millega on need sisustatud.

"Seda välja ei tule. Lubatakse küll, et hoiame riigi rahanduse korras, aga parandused ei tule õhust, selleks tuleb mingeid kulusid kärpida või makse tõsta. Kuigi need on sõnastatud kui katteallikad, siis me tegelikult ei tea, millega need on sisustatud," tõdes juhtivanalüütik.

Ta lisas, et suur osa lubadusi ei ole piisavalt konkreetselt sõnastatud ja erakondadelt võiks nõuda konkreetsemaid lubadusi, et valijad saaksid teha teadlikuma valiku.

Analüüsi käigus vaatas rahandusministeerium läbi 2400 valimislubadust, seejuures hinnati üksnes nende erakondade lubadusi, kes lähevad valimistele täisnimekirjaga. Valimislubadustest umbes veerand olid hinnatavad ning rahalise mõjuga lubadusi oli umbes 18 protsenti.