Rahandusministeeriumi andmetel peaks nüüd pärast lisaeelarve vastuvõtmist kujunema järgmise aasta eelarvepuudujäägiks umbes 4,8 protsenti. Seda on aga 0,3 protsenti rohkem, kui eelarvereeglid lubavad.

See tähendab, et värskeima teabe kohaselt peaks sügisestel eelarvekõnelustel riik vähendama kulusid või suurendama tulusid 150 miljoni euro võrra.

Kui aga võtta sihiks neljaprotsendine defitsiit, mille Reformierakonna juhatus hiljuti välja käis, siis peaks riik järgmiseks aastaks vähendama kulusid või suurendama tulusid 400 miljoni euro võrra, öeldi rahandusministeeriumist.

Eesti 200 poliitikute sõnul pole Reformierakonna eesmärk siiski realistlik. Siseminister Igor Taro sõnas näiteks, et Reformierakonna puudujäägi vähendamise avaldus on pigem sisutühi retoorika ning inimestele ei tohiks anda katteta lubadusi. Taro rääkis, et kui seada selline ambitsioonikas siht, siis peaks ausalt ka välja ütlema, kust soovitakse kärpida.

"Kui tahta päriselt vastutustundlikku sõnumit anda, siis tuleb võrrandi teine pool lahti seletada. [...] Eelmiste valimiste põhiprobleem oli seesama, et võrrandi teist poolt ei selgitatud lahti. Öeldi, et tugevdame riigikaitset või teeme veel midagi, aga siis ühtäkki selgus ühiskonnale, et sellel asjal on ka hind," sõnas siseminister.

Taro ütles, et tegelikult on üldse väga keeruline rääkida 400 miljoni euro kärpimisest ilma selleta, et peaks kärpima kaitsekulusid.

"Kas nad võtsid vastu ka otsuse, et me kärbime näiteks kaitsekulusid? Ilma selle otsuseta ei ole tegelikult mõtet konkreetsest protsendist rääkida, sest kogu meie defitsiit on seotud meeletute kaitsekulutustega," ütles Taro.

Taro: rahandusministeerium ja Eesti Pank kipuvad eksima

Nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank prognoosisid veel enne lisaeelarve vastuvõtmist, et järgmise aasta eelarvepuudujääk tuleb umbes 4,9 protsenti. Eesti Pank avaldas oma prognoosi kaks nädalat tagasi.

Kui võtta mõlemad prognoosid aluseks, siis peaks valitsus juba sügisel leidma 150 miljoni euro ulatuses kärpekohti või lisaraha, et eelarvereeglitesse mahtuda.

Igor Taro rääkis, et prognoose ei tohiks siiski tõe pähe võtta.

"Olles ise enne ministriks saamist varem Eesti Panga nõukogus, on mure olnud see, et rahandusministeerium on negatiivset kuidagi üle võimendanud. Nad on olnud oma prognoosides kohutavalt konservatiivsed ja me oleme ühiskonda pitsitanud kohati rohkem, kui oleks pidanud," rääkis siseminister.

Taro sõnul tuleb olla realistlik, teha tööd, kuid prognoosidele ei tohiks liialt tugineda. Siseminister ütles, et kui prognoosi liiga sõna-sõnalt võtta, siis on oht liiga palju kärpida.

"Oleme tagantjärele nii-öelda tahavaatepeeglist näinud mõnevõrra paremat olukorda, kui prognoosides kartsime. Jah, on tore teada, et meil oli eelarve defitsiit eelmisel ja üle-eelmisel aastal oluliselt väiksem, aga oleme inimestele vahepeal võib-olla liiga palju haiget teinud. Arvan, et seda viga ei tohiks korrata, et teeme jälle kellelegi liiga palju haiget ja pärast selgub, et tegelikult olukord ei olnudki nii hull," rääkis Taro.

Taro viitab siin aastatagusele olukorrale, kui suvisest eelarveprognoosist selgus, et eelarvepuudujääk vähenes kevadel prognoosituga võrreldes 200 miljoni euro võrra.

Endine kärpekrokodill: ei tasu olla rohkem katoliiklased kui Rooma paavst

Ka välisminister Margus Tsahkna sõnas, et Reformierakond pole kuidagi selgitanud, kuidas 400 miljoni euro võrra kulusid kärpida või tulusid suurendada.

"Ma olin ka siis kärpekrokodill, kui Eesti oli sügavas finants- ja majanduskriisis 2007. ja 2008. aastal. Aga nende kõlavate sõnade taga ma ei näe praegu ühtegi konkreetset ettepanekut," lausus ta.

Kuigi Reformierakond ei ole seda kuskil välja pakkunud, ütles Tsahkna sarnaselt Taroga, et Eesti 200 kaitsekulusid vähendada ei luba.

"Ma arvan, et me ei pea olema rohkem katoliiklased kui paavst ise," sõnas Tsahkna. Ta viitas sellega Euroopa Liidus kokku lepitud eelarvereeglitele, mille järgi võib defitsiit olla kuni 4,5 protsenti. Ehk siis suurem kui Reformierakonna väljapakutu.

"Mis puudutab eelarvereegleid Euroopa Liidus, siis meie võlakoormus võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on jätkuvalt madal," lisas ta.

Eesti 200 juht riigikogus Toomas Uibo sõnas samuti, et ta kardab, et neljaprotsendine defitsiidieesmärk pole realistlik.

"Kui räägitakse, et Eesti riik on paks, siis tegelikult ei vasta see tõele," sõnas Uibo.

Pakosta: Ligi tõttu pole saanud nulleelarvet teha

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles samuti, et ta soovib eeskätt näha, kuidas Reformierakond defitsiiti jõuliselt vähendaks ilma kaitsekulusid vähendamata.

Äärmiselt oluline on Pakosta sõnul riigis ära teha ka nulleelarve, mis seni pole õnnestunud. Tõsi, ministeeriumides on küll nulleelarve projektidega kulusid kokku hoitud, kuid Pakosta sõnul ei saa sellist revisjoni teha ministeeriumidepõhiselt.

"Nulleelarve mõte on see, et terves riigis vaadatakse korraga, kus on dubleerivad tegevused või kus on ajale jalgu jäänud tegevused. Ühe ministeeriumi pealt ei leia üles neid asju, mida tegelikult tehakse samal ajal veel paaris teises kohas. Nulleelarvet saab teha kogu riigis korraga ning selleks on olemas hea rahvusvaheline metoodika, mida Eestis riigi tasemel kasutatud ei ole," sõnas ta.

Pakosta märkis, et nulleelarvet ei ole riigis saanud teha eeskätt seetõttu, et rahandusminister Jürgen Ligi on sellisele ministeeriumideülesele lähenemisele vastu seisnud.

"Kohalike omavalitsuste järelevalvega tegelevad näiteks nii regionaal- ja põllumajandusministeerium kui ka justiitsministeerium. Meie ettepanek on, et sellega tegeleks ainult regionaal- ja põllumajandusministeerium. Selliseid asju, kus ühe ja sama teemaga tegeleb mitu riigiasutust, on väga palju. Kahjuks ei kuluta see ainult maksumaksja raha, vaid tegelikult aeglustab ka teisi protsesse, sest lõpuks ametkonnad veel vaidlevad omavahel ning inimesed muudkui ootavad tulemust. See ei ole mõistlik," rääkis Pakosta.

Vanglarent peaks järgmisel aastal tooma 50 miljonit eurot

Küsimusele, milline on Pakosta nägemus, kuidas leida sügisel vajadusel kate aga 150 miljonile eurole, vastas Pakosta, et tema on oma haldusalast juba lisatulu leidnud.

Nimelt peaks Tartu vangla väljaüürimisest tulema riigieelarvesse ministri sõnul järgmisel aastal juurde umbes 50 miljonit eurot.

"See on raha, mis tuleb Eestisse sisse ja kuna palgad makstakse Eestis, siis jäävad ka maksud Eestisse," lisas Pakosta.