Kandidaatidele antud häälte arv ei arvesta valimisringkondade suurust, mistõttu pole häälte absoluutarvu võrdlemine kõige õigem poliitikute edukuse hindamisel. Hoopis paremini näitab poliitiku edukust valimistel see, kui suure protsendi võttis ta oma ringkonna häältest.

Kaja Kallas sai valimistel 31 821 häält, mis oli tema valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal antud kõigist häältest 30,1 protsenti.

Teisele kohale selles arvestuses tuli Lääne-Virumaal kandideerinud ja 6567 häält saanud kaitseminister Hanno Pevkur, kes võttis 23,2 protsenti häältest.

Kolmandale kohale tuli Mihhail Kõlvart, kes sai Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 14 598 häält ehk 19,5 protsenti häältest.

Neljas oli Urmas Paet, kes sai Nõmmel ja Mustamäel 9152 häält, mis oli 17,9 protsenti antud häältest.

Viiendaks platseerus 8067 häält saanud Tartu linnapea Urmas Klaas, kes sai 16,4 protsenti oma ringkonna häältest.

Kuuendaks tuli Kristen Michal, kes kandideeris Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas ning sai 9207 häält ehk 14,9 protsenti häältest.

Seitsmes oli selles arvestuses Jürgen Ligi, kes sai Järva- ja Viljandimaal 5799 häält ehk ringkonna häältest 14,8 protsenti.

Kaheksas oli edukuselt Mart Helme, kelle saagiks oli Pärnumaal 6122 häält ehk 14,0 protsenti.

Üheksanda positsiooni võttis Jõgeva- ja Tartumaal 6235 häält saanud Urmas Kruuse, kes sai 13,3 protsenti oma ringkonna häältest.

Edukuse esikümne lõpetas Järva- ja Viljandimaal 5218 häält saanud Jaak Madison, kes sai sellega samuti 13,3 protsenti ringkonna häältest.

Alljärgnev ülevaade näitab valitud 101 riigikogu liikme tegelikku edukust.