Reformierakond alustas hiljuti massiivset reklaamikampaaniat. Tähelepanelikul vaatajal jäi silma, et nn meeskonnareklaamis puudus vähemalt kaks olulist poliitikut: Liina Kersna ja Hanno Pevkur.

Kui ERR Kersnalt aru päris, kas reklaamis mitteosalemine oli juhuslik või ta ei plaanigi kandideerida, vastas ta mõni aeg hiljem sotsiaalmeedia postitusega, et teeb poliitikast mõneks ajaks pausi. Ja ei kandideeri.

Pevkuri kandideerimise osas püsib küsimärk senimaani, sest otsest vastust ta ERR-i korduvatele päringutele andnud ei ole.

"Hetkel pole midagi kommenteerida. Võib-olla järgmine nädal," ütles ta ERR-ile kolmapäeval.

Reformierakonna peasekretär Kristo Enn Vaga ütles ERR-ile, et tõenäoliselt Pevkur siiski kandideerib ja arutelu käib selle üle, kus piirkonnas ja millisel positsioonil ta seda teeb.

"Jah, täpselt. See arutelu on kõikide meie poliitikutega enne valimisi, kuidas maksimeerida erakonna tulemust, pannes nimekirjad nii kokku, et igas ringkonnas oleks võimalikult eri profiiliga inimesed ja kõik saaksid oma potentsiaali ära täita. Kogu selle komplekti kokku panemine võtabki natuke aega," ütles Vaga.

Poliitikast lahkumisele või pausi tegemisele ei ole Pevkur Vagale vihjanud. "Ei ole vihjanud," kinnitas Vaga.

Vaga sõnul peaks valimisnimekirjade koostamisega veel paar nädalat aega minema ja esinumbreid esitleb erakond avalikult hiljemalt novembri neljandal nädalal.

Vaga ütles, et kandideerimisest on juttu olnud ka kaitseminister Martin Heremiga. Erakonna liige Herem praegu pole. Reformierakonna reklaamis teeb ta kaasa, aga ei kanna seal kollast särki, nagu parteilased.

"Muidugi. Martin ei ole seda ka eitanud avalikkuses. Konsultatsioonid käivad ja kui ta otsustab kandideerida, siis on see kogu kaitsevaldkonnale väga suur võit, sest kandideeriks inimene, kelle siiras missioon on Eesti kaitse arendamine. Ja kui ta sellele veel tugeva mandaadi saab, siis see annab kindlust, et kõik need sammud, mis eelnevatel aastatel Eesti kaitsevõime tugevdamiseks tehtud on, peavad ka jätkuma," kommenteeris Vaga.

Kallase järel edukuselt teine häältetooja

Pevkur oli kaitseministrina selgelt kõige usaldusväärsem minister. Näiteks maikuus avaldatud Emori uuringust selgus, et 28 protsenti Eesti elanikest usaldab ministritest Pevkurit. Talle järgnesid ligi kümneprotsendilise vahega sotsiaalminister Karmen Joller ja kultuuriminister Heidy Purga (mõlemad 19 protsenti). Peaminister Kristen Michali usaldus oli selles küsitluses 13 protsenti ehk enam kui kaks korda kehvem kui Pevkuril.

Viimastel riigikogu valimistel kandideeris Pevkur Reformierakonna esinumbrina Lääne-Virumaal. Ta kogus 6567 häält. Kuigi ka absoluuthäälte arvult oli Pevkur kõrgel kaheksandal kohal, siis kui vaadata tulemust protsendina ringkonna häältest, oli Pevkur üleriigiliselt Kaja Kallase järel lausa teisel kohal. Tema 6567 häält moodustasid Lääne-Virumaa väiksema häälte koguarvu tõttu koguni 23,22 protsenti kogu ringkonna tulemusest. Pevkur edestas selles arvestuses kolmandaks tulnud Mihhail Kõlvartit, kes kogus 14 598 häält, mis oli 19,51 protsenti ringkonna häältest.

Seega oleks Pevkuri mittekandideerimine eelmistel valimistel üle riigi 31,2 protsenti toetust kogunud, kui praegu eri küsitlustes 10 ja 14 protsendi vahel olevale Reformierakonnale kindlasti tagasilöök. Seda enam, et mitmed eelmistel valimistel tublid hääletoojad enam ei kandideeri.

Poliitikas pausi tegev Liina Kersna kogus eelmistel valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnas 4073 häält. Presidendi majandusnõunikuks siirduv Maris Lauri Tallinna Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas 4085 häält. Ka endine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas, et ei kandideeri riigikogu valimistel. Eelmisel korral kogus ta riigikogu valimistel 3315 häält (Tallinna Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita). Rääkimata Kaja Kallasest, kes sai Harju ja Raplamaal 31 821 häält (30,1 protsenti ringkonna häältest).  Ööl vastu 22. augustit suri Siim Kallas, kes eelmistel valimistel tõi Reformierakonnale 7393 häält (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas).

Pevkuri "isiklik ajalugu" Michaliga

Unustada ei tasu sedagi, et Pevkur ei ole Reformierakonnas olnud kunagi Michali "leeri mees". Vastupidi, nende suurim avalik vastasseis oli pärast Rõivase valitsuse kukkumist novembris 2016, mille järel kandideerisid nii Pevkur kui ka Michal Reformierakonna esimeheks. Kuigi Rõivas toetas Michalit, võitis sisevalimistel Pevkur. Ta sai 7. jaanuaril 2017 toimunud üldkogul 1048 ja Michal 635 häält.

Kui Kaja Kallas lahkus 2024. aastal Brüsselisse, kerkisid Michali ja Pevkuri nimed taas üles potentsiaalsete peaministrikandidaatide ja erakonna esimehena. Kuigi avaliku arvamuse küsitlused näitasid toona Pevkuri suuremat populaarsust, sai valitsusjuhi koha erakonnas mõjukam Michal.

Hanno Pevkur astus kaitseministri ametist tagasi 2. septembril, võttes poliitilise vastutuse kaitseministeeriumi haldusalas (eeskätt RKIK-is) ilmnenud puuduste ja segaste tehingute eest. Ametlikult lõppesid tema volitused 16. septembril, mil uueks kaitseministriks sai Martin Herem. Herem ei ole siiani avaldanud, kas ta liitub Reformierakonnaga ja kandideerib märtsikuistel valimistel või mitte. Küsitluste järgi on Heremi usaldusväärsus praegustest ministritest suurim ja ka kõrgem, kui oli Pevkuril. Emori uuringu järgi usaldab Heremit 40 protsenti.