Valimiste üllatajad

Kasvanud valimisaktiivsus

Sel korral jõudis valimiskastide juurde pea 50 000 valijat rohkem kui nelja aasta eest. Nii palju inimesi (615 009) pole kunagi varem riigikogu valinud.

Sellesse panustasid ilmselt mitmed tegurid. Esiteks, kuigi valimiskampaania ehk teab kui polariseeriv ei olnudki ja jäi üldiselt tsiviliseerituse piiridesse, eelnes sellele neli aastat, mille jooksul sai öeldud ja tehtud nii mõndagi, mis ühiskonda polariseeris. Niisiis, paljud valijad võisid seekord mitte niivõrd hääletada kellegi poolt kui hoopis kellegi vastu.

Teiseks, valimiskorraldus on muutunud üha paindlikumaks. Nii antigi pea kaks kolmandikku kõigist häältest juba enne valimispäeva. Ning võimalik, et oma rolli mängis ka hoiatav meediakajastus koolivaheajale sõitjaist, kel reisi tõttu hääl andmata võib jääda.

Venekeelne valija siiski tuli välja

Kasvanud valimisaktiivsus avaldus ka Ida-Virumaal, ehkki jäi siiski oluliselt madalamaks kui teistes Eesti maakondades. Nii mõnigi Ida-Viru valija on leidnud alternatiivi Keskerakonnale mitte teistest suurematest parteidest, vaid hoopis poliitika äärealalt, kuid sealne tihe konkurents Kremli-meelsetel jõududel riigikokku jõuda ei võimaldanud.

Pole välistatud, et kui üksikkandidaadina kandideerinuks ainult Mihhail Stalnuhhin või ainult Aivo Peterson, oleks olnud kindlustatud isikumandaat. Siiski on märgiline, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ületas kahe protsendi künnise ning erakonnal on seetõttu õigus saada riiklikku toetust.

Võitsid liberaalid, kaotasid vasakpoolsed

Kokkuvõttes võib öelda, et liberaalsemad valijad on siiski Eestis ülekaalus konservatiivsemate valijate ees. Või siis vähemalt šokeeris valimiskampaania ning 2019.–2021. aastate konservatiivsem valitsus muidu passiivseks jäävaid valijaid tõhusamalt valimiskastide juurde kui Kaja Kallase liberaalsem(ad) valitsus(ed).

Samuti näitavad tulemused selgelt suuremat mandaati sotsiaalmajanduslikus vaates parempoolsele poliitikale. Kunagi varem pole vasakpoolsematel erakondadel olnud nii väikest esindatust riigikogus: Keskerakond ja sotsid kontrollivad pelgalt 25 protsenti kõigist kohtadest.

Vaid üheksa isikumandaati

Statistika mõttes huvitav on ehk seegi, et nii vähe isikumandaate pole valimistel kunagi varem saadud. Eelmistel valimistel saadi neid näiteks 13, sel korral aga ainult üheksa: seitse läks Reformierakonna ja kaks Keskerakonna kandidaatidele.

Kui isikumandaatide vähesus pole üllatav näiteks Eesti 200 puhul, mis on uus ja mitte just liidrikeskne partei, siis ootamatum võib olla, et ühtki isikumandaati ei õnnestunud võtta ka EKRE-l. Paradoksaalselt võib siin taga olla hoopis nimekirjade tugevus – tegu pole enam ainult mõne üksiku tuntud poliitiku parteiga.

Valimiste kaotajad

Võib vaielda, kas nende valimiste suurim kaotaja oli Keskerakond või EKRE, millel olid nähtavasti suuremad ambitsioonid kui valimistulemus lubaks. Või äkki väärib kaotaja tiitlit hoopis Isamaa?

Keskerakond -10

Keskerakond kaotas kaugelt enim mandaate, tervelt kümme. Selle kaotuse alged on juba kaugemal kui pelgalt kampaaniaperioodis, ehkki ka erakonna kitsas rahaline seis ei aidanud kampaania tegemisel kaasa. Pigem on Keskerakonnal käimas märksa pikaajalisem valuline kursimuutus igaveseks opositsiooni mõistetud ja venekeelse valija lootusele mängivast parteist parketikõlblikuks ja vastutusekoormat kandvaks valitsusparteiks. Reitingutest ilmneb, et praegusele tasemele kahanes Keskerakonna toetus juba siis, kui 2019. aastal mindi koalitsiooni EKRE ja Isamaaga.

Isamaa -4

Isamaa kaotas neli mandaati. Miks siis? Isamaa kohta on ju korduvalt öeldud, et erakond realiseeris oma mandaati kaalukeele erakonnana veel kõige tulemuslikumalt. Ent nagu näha, siis tingimata ei taga see valijate heakskiitu. Isamaa on viimastel aastatel läbi teinud üsna suure ideoloogilise transformatsiooni ja ka pereheitmise Parempoolsete väljaviskamise näol, mis võis samuti tulemust kahandada.

EKRE -2

Tegid nad midagi valesti? EKRE on viimase nelja aastaga hoolega üles ehitanud erakonnaaparaati ning on ehk üks oma toetajatega kõige tugevamas kontaktis olevaid erakondi Eestis. Tõenäoliselt oleks EKRE tulemus olnud absoluutarvudes samasugune mistahes olukorras, kuid jäi nüüd protsendina tagasihoidlikumaks tänu kõrgele valimisaktiivsusele, mis soosis teisi erakondi.

Sotsid -1

Vahepeal künnise piiril kõõlunud reitinguid vaadates kardeti erakonnas kindlasti hullemat. Paistab, et märkimisväärset "Ivari Padari valija" tagasivõitmist, mida Lauri Läänemets erakonnajuhiks kandideerides lubas, ei toimunud. Ka metafooridest välja liikudes: Padar tegi praktiliselt sama tulemuse, mis nelja aasta eest.

Väga ei hiilanud ka Läänemetsa enda häältesaak, mis hoolimata suurtest kohalikult suunatud lubadustest luua Järvamaale siseturvalisuse muuseum või toetada muid kohalikke algatusi, jäi alla Viljandimaa raudvarale Helmen Kütile. Samas, varasemaga võrreldes Läänemets siiski peaaegu kahekordistas oma tulemuse.

Valimiste võitjad

Reformierakond +3

Reformierakond võlgneb oma edu kindlasti õnnestunud valimiskampaania strateegiale, aga osalt ka Kaja Kallase liidriefektile. Kallase rekordiline häältesaak ja ka peaministrireitingud kõnelevad sellest, et tema isiklik toetus on suuremgi kui tema erakonna oma. Ent ilma ebakindlate aegade ja kindlate käte pideva meeldetuletamiseta poleks see efekt nii tõhusalt avalduda saanud.

Kindlasti toetas erakonna tulemust ka vastasseisu lihtsustamine valikuks EKRE vs. Reformierakond. Seda toetas ühtlasi ka mälestus n-ö EKREIKE koalitsioonivalitsusest, mis tõi eeskätt Reformierakonnale toetust ka neilt, kes muidu poliitiliselt passiivsed on.

Eesti 200 +14

Samuti tegi vahepealsetest reitingutest tublimagi tulemuse Eesti 200. Erakond kogus võrdlemisi ühtlase toetuse üle terve Eesti, mis näitab, et ka nemad on nelja aasta jooksul üleriigiliselt tööd teinud, kuid kindlasti on tulemuses ka uue tulija avanssi, mis järgmistel aastatel kiiresti sulada võib.

Uued tulijad

Väga palju on uues riigikogus ka uusi tulijaid. Seejuures pole need enamuses uued ja tundmatud näod, kes tavaliselt ikka uute erakondadega kaasnevad, vaid valdavalt juba mõnest teisest eluvaldkonnast tuntud tegijad. Iseäranis annavad tooni erusõjaväelased, arstid ja teadlased.

Loodetavasti suudavad fraktsioonid ja ka riigikogu nõunikeaparaat neid piisavalt toetada, et poliitikudebüüt toimuks valutult ning nad suudavad oma valdkonnateadmised ka kvaliteetsemaks seadusloomeks teisendada.

Soovin palju õnne, vastupidamist ja tasakaalukust kõigile valituks osutunutele! Poliitiku töö on üks nõudlikumaid ja vastutusrikkamaid ameteid, kui seda õigesti teha.