Oluline 10. mail kell 20.38:

- Prigožin: Wagnerit võib ohustada Bahmutis ümberpiiramine;

- Istanbulis algasid Musta mere viljaleppe pikendamise kõnelused;

- Pavel: Tšehhi annab Ukrainale kaks Kub õhutõrjesüsteemi;

- Vene võimud tahavad evakueerida 3100 Zaporižžja tuumajaama töötajat;

- Kuleba: see vastupealetung ei pruugi olla viimane;

- Ukraina teatas Vene 72. brigaadi üksuste alistamisest Bahmuti lähistel;

- Prantsusmaa kutsus EL-i üles kandma Wagnerit terroriorganisatsioonide nimekirja;

- Kolm Vene piirioblastit teatasid kolmapäeval droonirünnakust;

- USA jätkab Ukraina sõdurite koolitamist;

- Kiiev: Venemaa evakueerib okupeeritud Zaporižžja piirkonnast inimesi;

- ISW: Prigožin mõnitas Putinit;

- Britid ja USA lubavad Ukrainat toetada olenemata vastupealetungi edust;

- Ida-Ukrainas sai surma uudisteagentuuri AFP ajakirjanik.

Prigožin: Wagnerit võib ohustada ümberpiiramine Bahmutis

Vene palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožini sõnul võib Wagnerit ohustada Bahmutis ümberpiiramine, kuna grupeeringu külgmisi positsioone kaitsevad Vene regulaarväed. Külgmised suunad tuli regulaarvägedele anda Wagneri isikkoosseisu vähenemise tõttu. Nood üksused aga ei pruugi Prigožini sõnul olla suutelised rinnet hoidma.

Sama teate esimese asjana ütles Prigožin, et Bahmuti linnal endal puudub strateegiline tähtsus ning sealsed lahingud on tema sõnul tarvilikud Vene pealetungipotentsiaali taastamiseks. Bahmuti "lihaveski" efektiivsus olevat Prigožini väitel aprillis-mais vähenenud ning Ukraina väed kogunevad vastupealetungile. Laskemoona vähesuse tõttu töötab Bahmuti "lihaveski" nüüd vastupidises suunas ning Ukraina relvajõud hävitavad praegu Wagneri palgasõdurite grupeeringut.

Jevgeni Prigožin väitis, et peale Prigožini ähvardust 10. mail Bahmutist lahkuda anti 6. ja 7. mail käsk anda Wagnerile nõutud laskemoon, kuid seda ei tehtud 8. ja 9. mail Prigožini sõnul piisavalt suures koguses. Wagner jätkab Prigožini väitel pealetungi Bahmutis ja ootab otsust laskemoona väljastamise kohta vajalikus mahus.

Hiljuti selgus, et Bahmuti lähistel said Ukraina vägede käest lüüa Vene 72. brigaadi üksused.

Istanbulis algasid Musta mere viljaleppe kõnelused

Türgis Istanbulis alustasid kolmapäeval kõnelusi Venemaa, Türgi, Ukraina ja ÜRO esindajad, et arutada Musta mere viljaleppe pikendamist, teatas Türgi kaitseministeerium. Ukraina vilja eksporti võimaldav lepe sõlmiti algselt 2022. aasta suvel peale Venemaa invasiooni tingitud mereblokaadi. Venemaa on lepet korduvalt kritiseerinud ja ähvardanud sellest taanduda.

Juhul kui Musta mere viljalepet ei pikendata, siis lõppeb selle kehtivus 18. mail.

Pavel: Tšehhi annab Ukrainale kaks Kub õhutõrjesüsteemi

Tšehhi president Petr Pavel teatas kolmapäeval, et riik annab Ukrainale kaks nõukogude päritolu Kub õhutõrjesüsteemi koos õhutõrjerakettidega. Samuti võiks Paveli sõnul kaaluda Tšehhi L-159 kergründelennukite Ukrainale andmist.

Venelased tahavad evakueerida 3100 Zaporižžja tuumajaama töötajat

Ukraina Energoatomi väitel tahavad Vene okupatsioonivõimud evakueerida 3100 Zaporižžja tuumajaama töötajat. Ära tahetakse viia nii tuumajaama töötajad kui ka nende pereliikmed. Alates sellest kui Vene väed okupeerisid Zaporižžja tuumajaama pole sealsed okupatsioonivõimud lubanud tuumajaama töötajatel sealt ära minna. Osade tuumajaama töötajate lähedased olevat Enerhodarist juba Vene Rostovi oblastisse viidud.

Energoatom hoiatab, et suurema inimeste evakuatsiooni tõttu jääb tuumajaamal puudu kvalifitseeritud tööjõust jaama töös hoidmiseks. Energoatom lubas, et nad koondavad kokku vajalikud spetsialistid, et jaam peale de-okupeerimist töötada saaks. Pole selge, et kas tegemist on sundevakuatsiooni või tuumajaama töötajate vabatahtliku lahkumisega.

Energoatomi esindaja kinnitas AP-le, et tuumajaama 6000 töötajast evakueeritakse ligikaudu pooled ning selle on tinginud hirm Ukraina vastupealetungi ees.

Ukraina relvajõud samas väitis, et Vene sõdurid ei luba evakuatsiooniteatest hoolimata tuumajaama töötajatel ühes peredega lahkuda, vahendas CNN. Vene võimud on mitmes nende kontrolli all olevas Lõuna-Ukraina asulas inimesi sundevakueerima asunud.

Kuleba: see vastupealetung ei pruugi olla viimane

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles intervjuus Saksa väljaandele Bild, et oodatud Ukraina vastupealetung ei pruugi olla viimane, kuna pole selge, mis sellele järgneb. Seetõttu tasub valmistuda ka järgmiseks vastupealetungiks, kui Ukraina ei suuda kõiki oma okupeeritud alasid vabastada.

Dmõtro Kuleba oli ka võimalike Ukraina-Vene läbirääkimiste osas skeptiline, kuna Ukraina pidas Venemaaga 2014. aastast 2022. aastani kannatlikult läbirääkimisi Saksamaa ja Prantsusmaa toetusel ning see päädis 2022. aasta veebruaris Vene invasiooniga. Kuleba meenutas, et Ukrainal soovitati tollal mitmes punktis järele anda ning küsides retooriliselt, et kas see aitas rõhutas Kuleba, et Euroopas on nüüd suurim sõda peale Teist maailmasõda.

Ukraina välisminister mainis lisaks, et Ukraina tahab USA päritolu F-16 hävituslennukeid, kuna need on Ukraina hinnangul turul saadaolevatest parimad. Samuti rõhutas Dmõtro Kuleba, et kui Saksamaa tahab turvalist ja turvatud Euroopat, siis peab Ukraina saama NATO liikmeks. Kuigi NATO liikmesus ei saa praegust sõda peatada, siis aitaks see ennetada järgmisi sõdu tulevikus.

Ukraina teatas Vene 72. brigaadi üksuste alistamisest Bahmuti lähistel

Ukraina kaitseväe kolmanda õhudessantväe brigaadi teatel tehti päev varem edukas vastupealetung Bahmutist lõuna pool, mille käigus rünnati edukalt Vene 72. brigaadi allüksuseid. Brigaad oli osa Vene kolmandast armeekorpusest, mis moodustati 2022. aastal enne Vene osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist.

Sõjalise operatsiooni käigus vabastasid Ukraina väed ala, mis on kolm kilomeetrit korda 2,6 kilomeetrit suur. Algses teates ei mainitud, et kus täpselt edukas Ukraina vastupealetung toimus, kuid rindearenguid jälgiva Deepstate kaardi kohaselt edenesid Ukraina väed Bahmutist lõuna pool.

Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin väitis hiljuti, et mõned 72. brigaadi üksused põgenesid rindelt, vahendas BBC.

Prantsusmaa kutsus EL-i üles kandma Wagnerit terroriorganisatsioonide nimekirja

Prantsuse parlament võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, mille eesmärk on julgustada Euroopa Liitu (EL) lisama Wagnerit oma terroriorganisatsioonide nimekirja. Sarnast sammu plaanib teha ka Suurbritannia, vahendas The Guardian. 

"Kus iganes nad tegutsevad, levitavad Wagneri liikmed ebastabiilsust ja vägivalda. Nad tapavad ja piinavad ja rüüstavad," ütles Prantsuse parlamendisaadik Benjamin Haddad. 

Kolm Vene piirioblastit teatasid kolmapäeval droonirünnakust

Voroneži, Belgorodi ja Kurski oblasti võimud teatasid kolmapäeval droonirünnakutest eri taristuobjektide pihta. Voronežis tehti oblasti kuberneri Aleksander Gusevi sõnul ebaõnnestunud droonirünnak sõjalise rajatise pihta.

Kurski oblasti kuberneri Roman Starovoiti sõnul tulistati Kurski lähedal alla vastase droon. Belgorodi oblasti kuberneri Vjašeslav Gladkovi sõnul kahjustas droon Olkhovatkas mitmeid hooned ja üht autot, vahendas CNN.

Vene võimude väiteid ei ole võimalik kinnitada. Ukraina tavaliselt ei võta Vene territooriumile tehtud rünnakuid omaks.

USA jätkab Ukraina sõdurite koolitamist

Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Pat Ryder teatas teisipäeval, et USA jätkab Ukraina sõdurite koolitamist. Väljaõpe toimub Saksamaal Baierimaa liidumaal Grafenwoehris. 

"Me suudame säilitada seda toetust ja võimekust koolitada ukrainlasi seni, kuni nõudlus on olemas," ütles Ryder. 

USA kaitseminister Lloyd Austin teatas aprilli lõpus, et USA alustab lähiajal Ukraina vägede väljaõpet Abrams tankide kasutamiseks. Mai lõpuks saabub Grafenwoehri 31 USA-s toodetud Abrams M1A1 tanki, vahendas The Kyiv Independent. 

USA välisminister Antony Blinken ütles teisipäeval, et Ukrainal on olemas kõik vajalikud ressursid, et vallutada tagasi Venemaa poolt alates eelmise aasta 24. veebruarist hõivatud alad. Blinken rõhutas, et olulised pole siin mitte ainult antud relvad, vaid ka sõdurite väljaõpe.

Kiiev: Venemaa evakueerib okupeeritud Zaporižžja piirkonnast inimesi

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Venemaa evakueerib okupeeritud Zaporižžja piirkonnast inimesi. "Vene okupandid alustasid 8. mail Kamianka-Dniprovska linnast kooliealiste laste, samuti õpetajate ja teiste avaliku sektori töötajate evakueerimist," teatas peastaap. 

Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles, et Venemaa saadab rohkem vägesid lõunapoolsele rindejoonele. Fedorovi sõnul alustasid Vene väed administratiivhoonete, lasteaedade ja koolide mineerimist. Fedorov soovitas okupeeritud aladel viibivatel inimestel valmistuda Ukraina vägede vastupealetungiks. Ta soovitas inimestel varuda toitu ja vett, vahendas CNN. 

Britid ja USA lubavad Ukrainat toetada olenemata vastupealetungi edust

Suurbritannia ja USA lubasid toetada Ukrainat edasi hoolimata sellest kas nende relvajõud suudavad Vene vägede poolt okupeeritud alasid vabastada, vahendas The Washington Post Briti välisministri James Cleverly ja USA välisministri Antony Blinkeni lubadust.

Ida-Ukrainas sai surma uudisteagentuuri AFP ajakirjanik

Uudisteagentuur AFP teatas teisipäeval, et Ida-Ukrainas Tšasiv Jari lähedal hukkus AFP ajakirjanik Arman Soldin. Ukraina sõduritega koos olnud ajakirjanik sattus rakettide tule alla, vahendas CNN. 

Soldin oli Prantsusmaa kodanik. President Emmanuel Macron avaldas kaastunnet raketitules hukkunud ajakirjaniku lähedastele. 

ISW: Prigožin mõnitas Putinit

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Wagneri grupeeringu juht Jevgeni Prigožin mõnitas oma ülemust Vladimir Putinit. Prigožin pidas hiljuti taas roppusi täis kõne ja viitas siis ka "õnnelikule vanaisale". Putini nime siiski Prigožin otseselt välja ei toonud. Prigožin on ka varem teravalt kritiseerinud Venemaa sõjaväe juhtkonda. 

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 690 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril 2022:

- elavjõud umbes 196 310 (võrdlus eelmise päevaga +690);

- tankid 3736 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7275 (+18);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 3039 (+8);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 555 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 308 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2624 (+6);

- tiibraketid 970 (+15);

- eritehnika 389 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.