Eesti Gaasi tulu maagaasi müügist oli mullu 890,2 miljonit eurot ning elektrienergia müügist 67 miljonit eurot. Maagaasi müügist tulenes 88 protsenti ettevõtte müügitulust ning pea seitse protsenti elektrienergia müügist.

Kliendilepingutest saadud müügitulust suurem osa ehk ligi 46 protsenti teeniti Eestist, 31 protsenti Soomest ning väiksem osa Lätist ja Leedust.

Peamine käibekasv tulenes kõrgetest energiahindadest ja nende volatiilsusest.

Ettevõtte kulumieelne kasum (EBITDA) kasvas aastaga ühekordseid mõjusid arvestamata 212 protsenti 113,4 miljoni euroni.

Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik märkis majandusaasta aruandes, et turg on turbulentsetest aegadest hoolimata hakkama saanud ning gaasi hind on stabiliseerumas. "Soodsate asjaolude kokkulangemisel ei saa välistada, et gaasi turuhind püsib alla 60 euro/MWh pikemalt, on hinnanguid, et järgmise kevadeni," kirjutas Kaasik, lisades, et see pole siiski nii madal, kui ideaalis oodata võiks.

Kaasiku hinnangul on siiski näha, et maagaas tervikuna naaseb konkurentsi ning vahepeal alternatiivseid kütuseid kasutanud tööstusettevõtted on pöördumas tagasi gaasile. 

Kasvas ka ettevõtte vajadus käibevahendite järele, nende finantseerimiseks kasutati lühiajalisi käibekapitali laene ja arvelduskrediiti.

Mullu tegi ettevõte 5,6 miljoni euro eest investeeringuid, mida on viiendiku võrra vähem kui aasta varem. Suurimaid investeeringuid tegi ettevõte gaasi jaotusvõrku, seda 2,3 miljonit eurot. Vähem investeeris ettevõte IT-arendusse ning surugaasitanklate laiendamiseks. Tänavu plaanib ettevõte investeeringuid gaasi jaotusvõrku ja päikeseenergia tootmisse. 

Keksmine töötajate arv kontsernis langes aastaga 31 töötaja võrra 208 inimesele.

Ettevõte maksis dividende 10,8 miljonit eurot, tänavu plaanib Eesti Gaas maksta dividende 10 miljonit eurot. Aasta varem ettevõte dividende ei maksnud.

Eesti Gaas kuulub investeerimisfirmale Infortar.