Elroni kulud kerkisid eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti

Elroni üheksa kuu kulud kasvasid aastaga 13 protsendi võrra, ehkki läbisõit ei muutunud, näitab Eesti Liinirongide kolme kvartali aruanne. Ettevõte toob põhjuseks sisendite hinnatõusu, uute Škoda rongide liinileviimiseks valmistumise ning ühekordsete projektidena tänavu läbi viidud Rail Balticu veeremihanke ja Soodevahe ühisdepoo projekteerimise.
Eelmise aasta üheksa kuu ja selle aasta sama perioodi andmete võrdlus näitab, et Elroni rongide läbisõit oli tänavu samas suurusjärgus kui mullu, kasvades poole protsendi võrra 4,76 miljoni rongkilomeetrini.
Reisijate arv suurenes 2,7 protsendi võrra 5,85 miljonini ning piletitulu kasvas veidi üle ühe protsendi 16,7 miljonilt 16,9 miljoni euroni.
Samal ajal kerkisid Elroni kogukulud tänavu märgatavalt: mulluse 53,62 miljonilt eurolt 60,66 miljoni euroni ehk 13 protsenti. Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul on kulude kasv kolme kvartali võrdluses tingitud kolmest põhjusest.
"Esiteks sisendite - materjalid, energia, tööjõud - hinnatõus, teiseks valmistumine uute Škoda rongide Tallinna–Tartu liinile viimiseks ning kolmandaks viime tänavu läbi ühekordsete projektidena ja seejuures olulise kuluga Rail Baltica veeremihanget ning Soodevahe ühisdepoo projekteerimist," sõnas Mäe.
Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on tänavu esimese kolme kvartaliga kasvanud energia ehk diiselkütuse ja elektrienergia kulud 2,08 miljoni euro võrra ehk ligi 33 protsenti. Mäe ütles, et elektri ühikhind on kasvanud 18 protsenti ja diiselkütusel 31 protsenti.
Infrastruktuuri kasutustasud kerkisid 1,49 miljoni võrra 24,66 miljoni euroni ehk üle kuue protsendi. Rongipersonali tööjõukulud suurenesid 5,95 miljonilt eurolt 7,04 miljoni euroni ehk 18 protsenti.
Mäe märkis, et Škoda rongide tootjalt vastuvõtmine ja liinile viimise ettevalmistus on tänavu jõudnud viimasesse ning kõige intensiivsemasse faasi. Seoses suurema veeremihulga, kasvava veomahu ning Tartu–Tallinna liinile Škoda rongide toomisel uuele teenuskvaliteedile üleminekuga on suurendatud ka töötajate arvu.
"Kasvanud on veeremipargi korrashoiu, hoolduse ja remondiga seotud töötajate arv, lisandunud on ka teenuse arendamisega ning vastavuskontrolliga seotud töökohtade arv," lausus Mäe.
Ta märkis, et Elronis on tööl olnud keskmiselt kümme protsenti ehk 13 vedurijuhti rohkem kui aasta tagasi. Ka tõusis vedurijuhtide palk streigi lõpetamise tingimusena eelmise aasta septembris ja veelkord selle aasta jaanuaris kokku 14 protsendi võrra.
Veeremi remont, hooldus ja kindlustus ning depookulud kasvasid 842 000 euro võrra.
"Inflatsioonist tingituna on tunduvalt kasvanud olemasoleva veeremi hooldusega seotud materjalide ja agregaadite kulud," selgitas Mäe. "Elron on tänaseks Škodalt vastu võtnud suure osa uutest rongidest, sellega seoses on lisandunud täiendav kindlustus, valve, täiendava depoopinna rent ja nii edasi."
Müügi-, teenindus- ja üldhalduskulud ning muud kulud olid mullu kokku 8,56 miljonit eurot ehk need suurenesid rohkem kui 26 protsenti. Märkimisväärse osa kulukasvust põhjustasid Mäe sõnul ühekordsed kulud: Rail Balticu veeremihanke läbiviimisega seotud konsultatsiooni ja juriidilise toe kulud ning Soodevahe ühisdepoo projekteerimise kulud.
Esimest aastat kajastuvad müügi-, teenindus- ja üldhalduskulude real rahvusvahelise reisijateveoga seoses ka Leedu LTG Linki ja Läti Vivi nimel müüdud piletid. Mäe märkis, et sisuliselt pole tegemist kuluga, vaid müüdud piletite eest tasumisega.
Lisaks kasutati aasta esimeses pooles ajutise ressursipuuduse leevendamiseks renditeenusena sisseostetud vedurijuhte. Kasvanud on ka selle kulurea alla kuuluvate töötajate arv, mistõttu ka tööjõukulud. Mäe sõnul on tegu veeremipargi korrashoiu, hoolduse ja remondiga seotud töötajatega, aga lisandunud on ka teenuse arendamisega ning vastavuskontrolliga seotud töökohti.
Uued Škodad pannakse esimesena käiku Tallinna-Tartu liinil. See tähendab Mäe sõnul senisest kiiremaid ühendusi, kuid plaanis on tõsta ka väljumiste aegu ja suurendada sõidumugavust.
"Muudatused puudutavad nii seda, kuidas ja milliseid pileteid reisijatele müüme, kui ka teenuseid, mida pardal osutame, nagu rongikohvik, äriklass ja muu," rääkis Elroni kommunikatsioonijuht.
Kuna uute elektrirongide liinile toomise järel vabaneb osa praegu hõivatud diiselrongide ressursist, saab Elron selle arvelt suurendada väljumiste sagedusi Tallinna–Rapla liinil tipptundidel ning lisada Tallinna–Narva liinile lisaväljumise mõlemas suunas. Plaanis on muidki väiksemaid, kuid reisijatele olulisi parandusi.
"Seega kasvab teenuse maht tuleval aastal tuntavalt. Mis aga veelgi olulisem – pakutavate teenuste kvaliteet paraneb oluliselt," sõnas Mäe.
Tänavu doteerib riik rongiliiklust 52,3 miljoni euroga, mis moodustab ligi 30 protsenti kogu ühistransporditoetusest. Eelmisel nädalal otsustas valitsus eraldada regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrase taotlusel reservist ligi 4,8 miljonit eurot, et katta kütusehindade tõusu mõju ühistranspordile ning säilitada praegune praegune bussi-, rongi-, parvlaeva- ja lennuühenduste maht aasta lõpuni.
Toimetaja: Karin Koppel









