Liikmesriikide suursaadikud jõudsid Brüsselis kokkuleppele tänu sellele, et Saksamaa ja Itaalia leidsid lahenduse viimasel hetkel tekkinud tülile Vahemerel paadipõgenikke päästvate humanitaarühenduste pärast.

EL-i eesmärk on jõustada pikalt vinduma jäänud reformid enne Euroopa Parlamendi valimisi järgmise aasta juunis, mille tulemusena astuvad ametisse nii uus europarlament kui uus Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas nimetas kokkulepitud teksti paketi viimaseks puuduolevaks lüliks ning kannustas EL-i riike ja parlamenti nüüd pikalt veninud läbirääkimistega kiirustama, et reformid saaksid seaduse jõu.

"Aeg hakkab otsa saama," hoiatas ta ja rõhutas, et kokkulepet on vaja enne europarlamendi valimisi.

Kui uus migratsiooni- ja asüülipakt jõustub, väheneb surve Itaaliale ja Kreekale, kes saavad osa neile saabunud põgenikest teistele EL-i riikidele üle anda.

Asüülitaotlejate võõrustamist vastustavad riigid nagu Poola ja Ungari peavad maksma neile, kes põgenikke vastu võtavad.

Samal ajal tahab Euroopa Liit kiirendada asüülitaotluste läbivaatamist, et eitava vastuse saanud migrant ruttu kodumaale või transiitriiki tagasi saata. Põgenike kinnipidamisaeg piirikeskustes, mis praegu on 12 nädalat, pikeneks.

Kokkuleppe heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide enamuse toetust, mis tähendab, et Poola ja Ungari vastuseis ei saa takistuseks.