Politico: Euroopa püüab leida ühist keelt Ukraina rahukõnelusteks

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Euroopa riigid jõudsid pärast vaidlusi kokkuleppele selles, kes hakkab piirkonda Ukraina sõjaga seotud kõnelustel esindama. Nüüd seisab Euroopa aga silmitsi veelgi keerulisema küsimusega, kas võtta Venemaa suhtes jõuline hoiak või eelistada paindlikumat lähenemist.
EL-i juhid jõudsid kokkuleppele moodustada esindus, kuhu kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Poola ametnikud ning NATO, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni kõrged esindajad. Nüüd tuleb aga kokku leppida veel ka ühistes põhimõtetes ja tingimustes, millest Euroopa läbirääkijad peaksid lähtuma.
Politico kirjutab, et ühiste punaste joonte ehk põhimõtete kokkuleppimine tekitab juba erimeelsusi. EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas leiab, et Euroopa peaks alustama Venemaale võimalikult rangete nõudmiste esitamisest. Mõned riigid, nagu Austria, pooldavad aga paindlikumat lähenemist.
Paindlikumat lähenemist toetab ka Norra välisminister Espen Barth Eide, kes soovitab võtta eeskujuks külma sõja aegsed kokkulepped, sealhulgas 1975. aasta Helsingi lõppakti.
Austria välisminister Beate Meinl-Reisinger tõi 15-punktilises dokumendis välja näiteid võimalikest usaldust suurendavatest meetmetest. Nende hulka kuuluvad näiteks piiratud või osalised relvarahud, mis võiksid sillutada teed ulatuslikumale vaherahule. Samuti võiks luua rahvusvahelise foorumi, mis jälgiks võimaliku rahuleppe täitmist, vahendas Politico.
Euroopa ühtse seisukoha kujundamist raskendab asjaolu, et riigid pole üksmeelel ka selles, kes peaks läbirääkimiste mandaadi koostama. Kaks EL-i ametnikku ütlesid, et mandaadi koostamine peaks jääma EL-i suursaadikute ülesandeks nende alaliste esindajate komitee kohtumistel. Selline mandaat ei oleks samas siduv Suurbritannia ega NATO esindajate jaoks.
Kallas leiab samas, et mandaadi peaksid koostama välisministrid. Tema hinnangul tuleb esmalt koostada nõudmiste nimekiri ning alles seejärel otsustada, milles ollakse valmis kompromisse tegema.
"Olen töötanud juristina. Kuidas läbirääkimistele minnakse? Kõigepealt esitatakse või valmistatakse ette see, mida soovitakse maksimaalselt saavutada. Seejärel, mitte avalikult, pannakse paika ka see, millistes küsimustes ollakse valmis järeleandmisi tegema ning millised on punased jooned ehk tingimused, millest ei saa mingil juhul taganeda," ütles Kallas.
Kallase seisukohta toetavad eelkõige Balti riigid, Põhjamaad ja teised Venemaa naabruses asuvad riigid.
"Peame järgima kindlat järjekorda, esmalt tuleb kokku leppida relvarahus. Kui relvad vaikivad, siis asutakse pidama läbirääkimisi püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas," ütles Leedu välisminister Kęstutis Budrys.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Politico









