ERR Strasbourg'is: rändepakti suurim vaidlus on hübriidrelvana kasutatud inimeste kohtlemine
Euroopa Liidu riigid jõudsid kokkuleppele rändepaktis, kuid läbirääkimised europarlamendiga seisavad veel ees. Pakti juures tekitab enim vaidlusi see, kuidas kohelda hübriidrelvana kasutatud inimesi.
Euroopa Liidu riigid jõudsid kolmapäeval sisulisele kokkuleppele rändepaktis. Seega peaksid lõppläbirääkimised parlamendiga ehk triloogid algama üsna pea. Hoolimata sellest, et dokumenti võib tulla veel parandusi, on mõni muutus juba teada.
"Kõige suurem, ma arvan, on see, et läheb tööle solidaarsusmehhanism, mille üle on ka palju vaieldud, kas see on vabatahtlik, kas see ei ole vabatahtlik, millal see rakendub, mismoodi see rakendub. Ehk kui saab kokkuleppida selle, mis on kriis, mismoodi rakendub solidaarsusmehhanism, kõik saavad ühtemoodi aru, siis see on juba väga suur võit Euroopa Liidule," rääkis europarlamendi liige Marina Kaljurand (SDE).
Solidaarsusmehhanism ei tähenda enam automaatset ümberjagamist, vaid riigid võivad panustada ka raha või muu abiga. Samuti ei pea migrandid enam asüüli taotlema neis riikides, kus nad Euroopa Liitu sisenevad. Kuid detailid võivad läbirääkimistel veel muutuda.
Rändepakti kõige suuremad erimeelsused valitsevad selle üle, kuidas kohelda neid inimesi, keda on kasutatud n-ö hübriidrelvana, nii nagu tegi Valgevene liider Aleksandr Lukašenka mõni aasta tagasi Poola, Leedu ja Läti piiril.
"Mõned inimesed on justkui inimesed ja pagulased, aga teised inimesed justkui inimesed ei ole. See, et neid kasutatakse ära, on kõigile selge. Aga kas see tähendab, et nendel, keda kasutatakse ära, on kuidagi vähem inimõigusi, siis sellega parlament nõustuda ei saanud," selgitas europarlamendi liige Yana Toom (KE).
Nii Kaljurand kui ka Toom on europarlamendis pakti menetleva komitee liikmed. Praegu on nad veel lootusrikkad, et triloogidega jõutakse lõpuni enne valimisi.
"Ma usun, et jõutakse küll, aga huvitav on, milline see lõpp saab olema, sest triloog on läbi, aga pärast triloogi teatavasti igasuguse otsuse peab kinnitama ka parlament. Kas parlament seda teeb lõppfaasis, siin ma jään praegu vastuse võlgu," rääkis Toom.
"Aega on vähe, täna see on veel võimalik, nii et ma väga loodan, et need poliitilised lubadused, mida me siin saalis kuuleme, rakenduvad ka tegelikus elus," ütles Kaljurand.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"