Eesti otsustas Javelinide andmise Ukrainale detsembris. Tarnitud abipaketti kuulusid ka kuulipildujaid, käsitulirelvade laskemoon, maismaa- ja veesõidukid ning tuukrivarustus.

Täpseid antud koguseid, saabumisaega ega asukohti julgeolekukaalutlustel ei avaldata.

Euroopa Liidu kaitseministrid leppisid sel nädalal kokku, et täidavad lubaduse saata Ukrainale miljon mürsku. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul panustab ka Eesti lubaduse täitmisse täiendavalt tuhandete mürskudega. Täpsed riikide panused otsustasid riigid jätta avalikustamata.

Eesti on andnud alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses ehk umbes 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, suurtükimoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, välihaiglaid, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid ja kuivtoidupakke.