X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti saadab Ukrainale 80 miljoni eest Javelini tankitõrjerakette ja muud varustust

{{1702549680000 | amCalendar}}
Foto: Ardi Hallismaa (kaitsevägi)

Valitsuskabinet toetas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut Ukraina sõjaliseks abistamiseks pikaajaliselt ja kinnitas Ukrainale Venemaa agressiooni tõrjumiseks järjekordse sõjalise abipaketi eraldamise. 80 miljoni euro suurune pakett sisaldab Javelini tankitõrjerelvi, laskemona, kaatreid ja muud olulist varustust.

"Nii nagu mängisid Eesti antud Javelinid mullu kevadel kandvat rolli Kiievi kaitsel ja kannustasid teisi riike Ukrainale abikätt ulatama, näitame seekordse suuremahulise abipaketiga, et Ukraina vabadusvõitlus saab olla edukas vaid siis, kui liitlased jätkavad ukrainlaste toetamist," ütles Pevkur neljapäeval pressiteate vahendusel.

Uusim abipakett sisaldab peale suures koguses Javelini tankitõrjerakette ka kuulipildujaid, käsitulirelvade laskemoona, eri maismaa- ja veesõidukeid ning tuukrivarustust. Täpseid koguseid julgeolekukaalutlustel ei avaldata. Paketi taasteväärtus on ligi 80 miljonit eurot.

"Abipakett on kokku pandud nii, et sellest oleks Ukrainal maksimaalselt kasu, ilma et Eesti enda kaitsevõime kannataks. Vajalikud varud taastame," selgitas Pevkur.

Kaitseminister viitas ka sellele, et Ameerika Ühendriikide viimane abipakett Ukrainale oli 200 miljoni dollari (eurodes pisut väiksem - toim.) suurune. "Kui panna konteksti, et USA viimane pakett oli 200 miljonit dollarit ja meie oma on 80 miljonit eurot, siis saame aru, et et tegu väga tõsise sõjalise abiga Ukrainale," märkis ta.

Lääs võiks kokku leppida sõjalise abi baastaseme Ukrainale

Kaitseminister rääkis valitsuse pressikonverentsil, et Eesti teeb ettepaneku leppida kokku lääneriikide sõjalise abi maht Ukrainale vähemalt tasemel 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

"See number tuleb sellest, kui paljuga me seni oleme Ukrainat toetanud ja vaadates ette, kui suur Ukraina vajadus aastas võiks olla. Kui 0,25 protsenti panna eurodesse, siis see on umbes 120 miljardit eurot aastas liitlaste peale ja enam-vähem selline toetus on praegu Ukrainale ka läinud," selgitas Pevkur.

Tema sõnul on see vajalik selleks, et lääs ei annaks Venemaale lootust, et kurnamissõda tasub ära. "Meie peame andma lääne poolt agressorile teadmise ja kinnituse, et me ei jäta Ukrainat, me oleme Ukrainaga edasi ja mitte ainult sõjalise abiga, vaid ka sõjalise väljaõppega," lisas kaitseminister.

"Vene režiim mängib sellele, et vaba maailm loobub Ukrainat toetamast. Peame kuritegeliku Vene režiimi arvestuskäigu murdmiseks andma strateegilise sõnumi: me jätkame Ukraina märkimisväärset ja kestlikku toetamist, kuni Ukraina on selle sõja võitnud. Kaalul pole pelgalt Ukraina, vaid ka Eesti, Atlandi-ülese kogukonna ja laiemalt kogu maailma julgeolek," ütles kaitseminister.

Pevkur rääkis ka sellest, et kaitseministeerium on koostanud strateegiapaberi, mis näitab kalkulatsioonide najal, et Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui Ukraina toetajad eraldaksid sõjalisele abile 0,25 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust aastas.

"Liitlastel on selleks vajalikud vahendid olemas – Venemaa kulutab sõjapidamisele Ukrainas kaks korda rohkem kui Venemaast mitukümmend korda suurema majandusega Ramsteini koalitsioon Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Meie kalkulatsioonid näitavad, et kui vaba maailm on valmis andma Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas, siis aitab see murda vaid toorest jõudu mõistva Venemaa selgroo. See on väike hind võrreldes sellega, kui Venemaa agressioon peaks ennast ära tasuma," lisas Pevkur.

Kaitseminister ütles, et mõttepaberit tutvustab liitlastele ka praegu Brüsselis viibiv peaminister Kaja Kallas ning sama hakkab tema tegelema kaitseministrite kohtumisel. "Et jõuaksime selle strateegiaga ka tegudeni," rõhutas ta.

Eesti on valmis Ukraina toetamist jätkama

Pevkur kinnitas ka, et Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul toetama Ukrainat suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas ja kasutama selleks riigikaitsele eraldatud vahendeid.

"Ukraina sõdib ka meie eest ja iga meie abiga hävitatud Vene sõjamasina tükike vähendab Venemaa võimet meid ohustada. Seetõttu peame olema valmis ukrainlasi pikaajaliselt toetama ja teisalt näitama kõikidele liitlastele, et tahte olemasolul on Ukraina abistamine reaalselt tehtav," selgitas kaitseminister.

Koos uusima paketiga on Eesti andnud alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses ehk umbes 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, suurtükimoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, välihaiglaid, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm.) ja kuivtoidupakke.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: