Eesti panustab Ukraina toetamisse NATO-s kokku lepitust kolm korda enam

Kui NATO liikmesriigid leppisid sel nädala Washingtonis peetud tippkohtumisel kokku, et toetavad Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat aastas sõjaliselt vähemalt 40 miljardi euro mahus, siis Eesti lubatud relvaabi Ukrainale ületab alliansis kokku lepitud taset kolmekordselt.
"Eesti osa NATO sisemajanduse koguproduktist (SKP) on umbes 0,08 protsenti. Aga Eesti on andnud lubaduse panustada vähemalt 0,25 protsenti, vastavalt 2023. a detsembris langetatud valitsuse otsustele. Vahendeid kasutatakse relvastuse, sõjalise abi ja väljaõppe jaoks," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Roland Murof ERR-ile.
Kui Eesti panustaks Ukraina toetamisse 0,08 protsenti 40 miljardist eurost, teeks see 32 miljonit eurot aastas, kuid Eesti on tänaseks abistanud Ukrainat sadade miljonite mahus. Juuni alguses kirjutas ERR, et äsjase otsusega tarnida Ukrainale raketisüsteemi Mistral laskeseadeldisi ja rakette tõuseb Eesti sõjalise abi suurus Ukrainale ligi 500 miljoni euroni.
Eesti ja Ukraina vahel 27. juunil sõlmitud julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkuleppe tekstis öeldakse, et Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi 500 miljoni euro väärtuses, mis on üle 1,3 protsendi SKP-st. 2024. aastal on Eesti sõjaline toetus Ukrainale üle 100 miljoni euro.
Murof rõhutas, et NATO-s kokku lepitud 40 miljardit on miinimumtase, mis ei takista ühelgi riigil tegemast rohkem.
"Oluline on ka rõhutada, et 40 miljardi euro suurune rahaline toetus Ukrainale on üks element laiemast pikaajalisest Ukraina toetamise paketist. Järgnevate aastate rahaline toetus ja Ukraina vajadused vaadatakse üle 2025. aastal Haagis toimuval NATO tippkohtumisel," selgitas Murof.
NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid otsustasid anda järgmise aasta jooksul Ukrainale 40 miljardit eurot sõjalist abi. Toetusepaketiga kinnitavad liitlased sõjalise abi pikaajalist jätkamist ja NATO juhtrolli selle abi koordineerimisel. Washingtonis lepiti ka kokku, et NATO võtab juhtrolli Ukraina sõdurite väljaõppel ja toetab Ukraina ja alliansi koostalitusvõimet.
"Me leppisime kokku rahalises lubaduses, aidates Ukrainal ehitada väge, mis suudab täna Venemaa agressiooni võita ja homme seda tõrjuda. Me oleme kokku leppinud, et 40 miljardit eurot on järgmise aasta miinimum. See peaks tagama Ukrainale jätkusuutliku rahastamise, et võidule jõuda," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil.
Toimetaja: Mait Ots