Michel teatas, et kõik liikmesriigid nõustusid Ukrainat toetama, vahendas Reuters.  

Michel teatas, et EL võtab Ukraina toetamisel juhtiva rolli. "Me teame, mis on kaalul," rääkis Michel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas EL-i valitsusjuhte abipaketis kokkuleppimise eest.

"Jätkuv EL-i rahaline tugi Ukrainale tugevdab pikaajalist majanduslikku ja finantsilist stabiilsust, mis on sama oluline kui sõjaline abi ja sanktsioonide surve Venemaale," ütles president.

Zelenski märkis, et kokkuleppe langetamine ühehäälselt 27 liikmesriigi poolt tõestab veel kord EL-i ühtsust.

Ukraina majandusministeerium teatas neljapäeval pärast kokkuleppe avalikustamist, et see eeldab abipaketist esimese 4,5 miljardi eurose väljamakse jõudmist Ukrainani juba märtsis.

Kokkuleppe kohaselt toimuvad kord aastas arutelud abipaketi üle. Lisaks võib Euroopa Ülemkogu teha kahe aasta pärast ehk 2026. aasta alguses ettepaneku Euroopa Komisjonile Ukraina abistamise ülevaatamiseks. Siiski nõuaks selline otsus hääletust liikmesriikide valitsusjuhtide seas.

Veel kolmapäeval nõudsid Ungari diplomaadid iga-aastast ühehäälsuse nõudel põhinevat hääletust abi jätkamise üle.

Kokkuleppe teine osa puutub Ungari ja Euroopa Komisjoni vaidlusse õigusriigi põhimõtte ja Ungarile mõeldud EL-i vahendite külmutamise üle.

2020. aastal otsustasid EL-i valitsusjuhid luua uue mehhanismi, mis lubab peatada EL-i rahastuse konkreetsele liikmesriigile, kui see rikub õigusriigi põhimõtet või ohustab EL-i eelarve heaperemehelikku kasutamist.

Hiljem kasutati seda mehhanismi Ungarile mõeldud rahastuse külmutamiseks.

Valitsusjuhid otsustasid neljapäeval korrata 2020. aasta detsembris langetatud Euroopa Ülemkogu otsust, mille järgi rahastuse peatamise "mehhanismi tuleb rakendada objektiivselt, ausalt, erapooletult, faktipõhiselt, protseduurireeglitest lähtuvalt, mittediskrimineerivalt ning liikmesriike võrdselt koheldes".

Samas ütles Reutersile anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaat, et otsusele vaatamata peab Ungari siiski täitma oma kohustused rahastuse saamiseks ning praegu jäävad Ungarile mõeldud EL-i vahendid külmutatuks.

Politico teatel muutis Orban meelt pärast kitsas ringis toimunud vestlusi EL-i võtmeisikutega.

Alguses osalesid vestluses Orbaniga Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Hiljem liitusid kõnelustega Hollandi peaministri kohusetäitja Mark Rutte, Poola peaminister Donald Tusk ja Belgia peaminister Alexander De Croo.

Veel detsembris blokeeris Ungari 50 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) abi Ukrainale, kui ühenduse liidrid ei võtnud arvesse Viktor Orbani vastuseisu Kiieviga liitumiskõneluste alustamisele. Michel teatas siis, et EL-i liidrid pöörduvad selle teema juurde tagasi kohe järgmise aasta alguses.