X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 709. päev: Zalužnõi sõnul tuleb võidu saavutamiseks rakendada tehnoloogilist ülekaalu

{{1706845320000 | amCalendar}}
Ukraina relvajõudude ülemjuhata kindral Valeri Zalužnõi.
Ukraina relvajõudude ülemjuhata kindral Valeri Zalužnõi. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Ukraina relvajõud ei suuda Venemaast jagu saada positsioonisõjas ning inimmassiga võisteldes ning seepärast tuleb võidu saavutamiseks luua ja rakendada kõige moodsamat tehnoloogiat, leiab Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

Oluline reedel 2. veebruaril kell 20.50:

- Ukraina peastaap: vaenlane ründas ööpäevaga Avdijivka suunal pea 30 korda;

- Zelenskõi arutas Kasahstani presidendiga Ukraina rahuvalemit;

- ÜRO kõrgeim kohus saab mõista kohut enamikes Ukraina sõja kaasustes;

- Zalužnõi: võitmiseks peame kasutama moodsat tehnoloogiat;

- Kanada välisminister saabus üllatusvisiidile Ukrainasse;

- Macron mõistis hukka Prantsuse abitöötajate tapmise Venemaa rünnakus;

- Šveitsi protestantlik vabaühendus teatas kahe töötaja hukust Ukrainas;

- Zelenski süüdistab Venemaad kahe Prantsuse abitöötaja surmas;

- Ukraina lõunaosas sai Venemaa rünnakus surma kaks prantslast;

- Vene droonirünnakud jätsid Ukrainas 40 000 tarbijat elektrita;

- Kiiev: Venemaa ei anna Belgorodi oblasti kohal alla tulistatud lennuki ohvrite säilmeid üle;

- ISW: Vene väed liikusid Kupjanski suunal veidi edasi;

- Biden: Ukraina rahvas näitab üles uskumatut vaprust.

Ukraina peastaap: vaenlane ründas ööpäevaga Avdijivka suunal pea 30 korda

Ukraina peastaabi teatel leidis viimase ööpäevaga aset 55 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 29 korda.

Veel ründasid Vene üksused kuus korda Marjinka suunal, neli korda Kupjanski suunal, kolm korda Lõmani suunal, kolm korda Zaporižžja suunal, kaks korda Bahmuti suunal ja üks kord Šahtarski suunal.

Samuti jätkasid Vene väed rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kokku toimus sel suunal ööpäevaga kuus Vene rünnakut.

Venemaa tegi 50 õhurünnakut ning tulistas 19 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Peastaabi sõnul said mitmed tsiviilisikud Vene rünnakutes viga ning rünnakus on kahjustatud korterelamud ja eramajad.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäevaga 10 Vene sõdurite koondumispaika ning Ukraina raketiväed tabasid kolm Vene laskemoonaladu.

Zelenski arutas Kasahstani presidendiga Ukraina rahuvalemit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas telefonitsi Kasahstani riigipea Kassõm-Žomart Tokajeviga Ukraina rahuvalemi elluviimist ja kahepoolsete majandussuhete tihendamist, teatas Ukraina riigipea pressiteenistus reedel.

Vestluse käigus märgiti rahvusvahelise õiguse riikide suveräänsuse ja ala terviklikkuse aluspõhimõtete austamise tähtsust.

"Ukraina president teavitas Tokajevit rahvusliku julgeoleku ja välispoliitika nõunike töö tulemustest Ukraina rahuvalemi elluviimisel ja meetmetel üleilmse rahutippkohtumise korraldamiseks. Zelenski meenutas ka, et reedel peetakse Kiievis küüditatud Ukraina laste tagasi saamise rahvusvahelise koalitsiooni istung.

Märgiti, et riigijuhid puudutasid ka kahepoolsete kaubandus- ja majandussuhete tihenemise ning poliitilise suhtluse küsimusi. Zelenski tänas Kasahstani elanikke ja ettevõtjaid Ukrainale saadetud humanitaarabi eest.

ÜRO kõrgeim kohus saab mõista kohut enamikes Ukraina sõja kaasustes

ÜRO kõrgeim kohus teatas reedel, et neil on pädevus mõista kohut enamikes kaasustest, mille Ukraina on esitanud Venemaa vastu seoses viimase agressioonisõjaga, mille puhul Kiiev taotleb Moskvalt sõjahüvitise tasumist.

Ukraina kaebas Venemaa Rahvusvahelisse Kohtusse (ICJ) vaid mõned päevad pärast sissetungi 2022. aasta 24. veebruaril eesmärgiga võidelda oma vaenlase vastu kõigil rinnetel: õiguslikel, diplomaatilistel ja sõjalistel.

Zalužnõi: Venemaa võitmiseks peame saavutama tehnoloogilise ülekaalu

Ukraina relvajõud ei suuda Venemaast jagu saada positsioonisõjas ning inimmassiga võisteldes ning seepärast tuleb võidu saavutamiseks luua ja rakendada kõige moodsamat tehnoloogiat, leiab Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

"Võit vajab ainulaadset strateegiat ja loogikat. Praeguseks on selge, et selle sõja keskseks faktoriks on mehitamata relvasüsteemide arendamine," kirjutas Zalužnõi uudistekanalis CNN avaldatud artiklis.

"Ülioluline on see, et just mehitamata süsteemid – nagu droonid – koos muud tüüpi täiustatud relvadega on need, mis aitavad Ukrainal parimal viisil vältida sattumist positsioonisõtta, kus meil eeliseid ei ole," tõdes kindral. "Peame tunnistama vaenlase märkimisväärset eelist inimressursside mobiliseerimisel," lisas ta.

Kindral rõhutas, et Ukraina peab leidma uusi viise ja uusi võimalusi, mis aitavad tal vaenlase ees eeliseid saavutada.

"Vahest esimene prioriteet oleks siin suhteliselt odavate, kaasaegsete ja ülitõhusate mehitamata sõidukite ja muude tehnoloogiliste vahendite arsenali ärakasutamine," rõhutas Zalužnõi.

Sellised vahendid võimaldavad komandöridel jälgida olukorda lahinguväljal reaalajas, päeval ja öösel ning kõikides ilmastikutingimustes. Lisaks pakuvad need reaalajas luureandmeid, mis võimaldavad juhtida tuld ööpäevaringselt ja ilma pausideta, andes võimaluse ülitäpseteks löökideks vaenlase sihtmärkide pihta nii rindel kui ka tema positsioonide sügavuses, tõdes Ukraina sõjaväejuht.

"Lühidalt öeldes ei tähenda see midagi vähemat kui lahinguoperatsioonide massiivset ümberkujundamist ja iganenud stereotüüpse mõtlemise hülgamist," märkis kindral.

Uued toimingud peaksid hõlmama digitaalse lahinguvälja kujundamist, raadioelektroonilise keskkonna juhtimist või kombineeritud operatsioone, milles kasutatakse üheaegselt ründedroone ja kübervõimekusi. Sellist tegevust koordineeritaks ja viidaks läbi ühe kontseptsiooni ja plaani alusel.

"Oluline on see, et eesmärk ei ole alati ainult sõjalise võitluse fookusesse võtmine. Samuti võib püüda vähendada vaenlase majanduslikke võimalusi, teda isoleerida või kurnata. Lisaks võivad rünnakuoperatsioonidel olla ka psühholoogilised eesmärgid," kirjeldas Zalužnõi.

Kuna Ukraina esmaseks eesmärgiks on olukorra parandamine lahinguväljal, siis on tehnoloogia vaieldamatult tähtsam kui traditsioonid, rõhutas kindral. Kaugjuhitavate relvade kasutamine tähendab vähem kaotatud sõdureid, see võimaldab vähendada - kuigi kindlasti mitte kaotada - sõltuvust rasketehnikast lahingutes, avab võimaluse korraldada äkilisi massiivseid rünnakuid vaenlase kriitilise taristu ja sidekeskuste vastu ilma kalleid rakette või mehitatud õhusõidukeid kasutamata.

Seega tuleb Ukrainal hakata looma täiesti uut tehnoloogilist ümberrelvastumise süsteemi, märkis kindral. "Arvestades kõike, arvame, et sellise süsteemi loomine oleks võimalik viie kuuga. Meie partnerid on samal seisukohal," lisas ta.

Viie kuuga tuleks luua sobiv organisatsioonilise struktuur, täita ja varustada uued ametikohad, pakkuda koolitust, ehitada üles toetav taristu ja logistika ning väljaõppe süsteem, kirjeldas Zalužnõi.

Kokkuvõtteks tuleks Ukrainal 2024. aastal suunata oma jõupingutused kolme valdkonda: armee kõrgtehnoloogiliste relvadega varustamise süsteemi loomine, uue väljaõppe- ja sõjapidamise filosoofia juurutamine ning nii kiiresti kui võimalik uute sõjapidamisvõimete omandamine.

"Meil on juba olemas võimed vaenlase likvideerimiseks ja riikluse kaitsmiseks. Meie eesmärk peab olema hetke kasutamine – maksimeerida oma uusimate lahinguvõimete kasutamist, mis võimaldab meil kasutada vähem ressursse vaenlasele maksimaalse kahju tekitamiseks, agressiooni lõpetamiseks ja Ukraina kaitsmiseks selle eest tulevikus," lõpetas kindral oma artikli.

Kanada välisminister saabus üllatusvisiidile Ukrainasse

Kanada välisminister Mélanie Joly saabus Ukrainasse etteteatamata visiidile.

Ühispressikonverentsil Ukraina ametivenna Dmõtro Kulebaga rõhutas ta Ukrainale Kanada toetuse vankumatust ning tõi välja, et Kanada on seni andnud abi 9,5 miljardi dollari eest, sealhulgas 2,4 miljardi dollari eest sõjalist abi.

Lisaks on Kanada sõjaväelased alates 2014. aastast operatsiooni Unifier raames koolitanud rohkem kui 40 000 Ukraina sõjaväelast. Ja see koolitus jätkub praegu Suurbritannias, Lätis ja Poolas.

Samuti on Joly sõnul lõpule jõudmas Kanada-Ukraina vabakaubanduslepingu väljatöötamine.

"Sedamööda, kuidas me jõuame Venemaa kallaletungi kahe aasta piirini, jääb meie toetus Ukraina iseseisvale tulevikule vankumatuks. Ja Ukraina toetajad peavad sellest kursist kinni pidama. Me ei saa endale lubada enesekindluse kaotamist ega kõhklemist," sõnas ta.

Joly märkis, et see on tema neljas visiit Ukrainasse.

Macron mõistis hukka Prantsuse abitöötajate tapmise Venemaa rünnakus

Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas reedel, et Ukrainas sai Vene vägede rünnakus surma kaks prantslasest abitöötajat, ning mõistis rünnaku hukka.

Ukraina ametnike teatel said prantslased surma droonirünnakus Lõuna-Ukrainale.

"Kaks Prantsuse abitöötajat sai Ukrainas Venemaa rünnakus surma. Argpükslik ja kohutav tegu."

"Olen solidaarne kõigi vabatahtlikega, kes on võtnud ülesandeks inimesi aidata," lisas ta.

"Venemaal tuleb oma kuritegude eest vastutada," ütles välisminister Stéphane Séjourné omalt poolt.

Ukraina teatel said prantslased surma neljapäeval Hersoni lähedal Berõslavis. Veel kaks välismaalast sai haavata.

Politsei sõnul hukkusid nad droonirünnakus.

Vene väed ründavad Dnepri jõel rindejoone lähedal asuvat Berõslavi sageli droonidega ja suurtükkidest.

Šveitsi protestantlik vabaühendus teatas kahe töötaja hukust Ukrainas

Šveitsi abiorganisatsiooni Church Aid kaks töötajat hukkusid Ukraina kaguosas aset leidnud rünnakus, vigastada sai veel mitu organisatsiooni töötajat, ütles vabaühendus reedel.

"Rühma töötajaid rünnati humanitaarse sekkumise käigus" neljapäeval, ütles Šveitsi protestantliku kiriku abiorganisatsioon, jättes mainimata ohvrite kodakondsuse.

"Kaks rühma väärtustatud kolleegi kaotasid traagiliselt oma elu ja teised töötajad said kannatada."

Zelenski süüdistab Venemaad kahe Prantsuse abitöötaja surmas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas reedel Venemaad kahe Prantsuse abitöötaja surmas Hersoni lähedal; president väljendas tänu ohvrite ennastsalgava töö eest sõjast räsitud Ukrainas.

"Venemaa terror ei tunne piire ega ohvrite rahvust. Vaprad Prantsuse abitöötajad aitasid inimesi ja me jääme alatiseks neile tänulikuks nende inimlikkuse eest," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias ja avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele.

Vene droonirünnakud jätsid Ukrainas 40 000 tarbijat elektrita

Venemaa droonirünnak purustas Ukraina keskosas energiataristu ja üle 40 000 tarbija jäi elektrita, ütlesid Ukraina võimud reedel.

Öine rünnak meenutas Vene vägede eelmise talve süstemaatilist pommitamist, mille tõttu jäid Ukrainas miljonid inimesed elektri, kütte ja veeta.

Ukraina õhujõudude teatel rünnati Ukrainat 24 Iraani päritolu drooniga, 11 neist tulistati alla. Riiklik energiafirma Ukrenerho ütles, et kannatada sai taristu Dnipropetrovski oblastis.

"See tõi kaasa elektrikatkestuse rohkem kui 40 000 tarbijale," ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak.

Rünnakus purustati alajaam president Volodõmõr Zelenski kodulinnas Krõvõi Rihis.

Pokrovske külas sai vigastada 37-aastane mees, ütles Lõssak.

Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis jäi Vene vägede rünnakute järel elektrita 64 linna ja asulat, teatasid kohalikud võimud.

Ukraina sõdur õppusel Donetski oblastis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

Ukraina lõunaosas sai Venemaa rünnakus surma kaks prantslast

Ukraina lõunaosas asuva Hersoni linna lähedal Berõslavis sai neljapäeval Venemaa rünnakus surma kaks Prantsusmaa kodanikku ja haavata veel kolm välismaalast, teatasid Ukraina võimuesindajad.

"Välismaa vabatahtlikud said surma ja vigastada vaenlase õhulöögi tagajärjel Berõslavile," kirjutas Hersoni oblasti kuberner Oleksandr Prokudin sotsiaalmeedias.

Prokudin ei täpsustanud vabatahtlike täpseid ülesandeid, kuid ta kirjeldas neid ukrainakeelse sõnaga, mis tavaliselt viitab humanitaarorganisatsioonide töötajatele.

"Vene armee tappis kaks Prantsuse kodanikku. Veel kolm välismaalast said kergemaid vigastusi," lisas kuberner, kes avaldas ühtlasi siirast kaastunnet hukkunute omastele.

Ukraina politsei kinnitas, et droonirünnaku tagajärjel hukkus kaks Prantsusmaa kodakondsusega meest ning neli meest ja naine said vigastada. Üks vigasaanud meestest oli 41-aastane Odesast pärit mees.

"Kõik ohvrid tulid Hersoni piirkonda vabatahtlikena," täpsustas politsei suhtlusvõrgustikus Telegram.

Politsei teatel on rünnaku osas alustatud juurdlust.

Prantsuse välisministeerium, kelle esindajatega uudisteagentuur AFP neljapäeva õhtul ühendust võttis, koheselt juhtunut ei kommenteerinud.

Dnipro jõe ääres rindejoone lähedal asuv Berõslav on regulaarselt Venemaa droonide ja suurtükiväe sihikul.

Kiiev: Venemaa ei anna Belgorodi oblasti kohal alla tulistatud lennuki ohvrite säilmeid üle

Kiiev on korduvalt palunud Venemaal üle anda 24. jaanuaril Belgorodi oblasti kohal väidetavalt Ukraina rünnakus alla tulistatud lennukis viibinud sõjavangide säilmed, kuid Moskva on keeldunud, ütles neljapäeval Ukraina luureametnik.

Sõjaväeluure kõneisik Andri Jussov kordas teleesinemises Ukraina soovi, et viidaks läbi rahvusvaheline juurdlus ja selgitataks välja, kas Vene sõjaväe transpordilennuk vedas tõesti Ukrainaga vahetamiseks mõeldud sõjavange, nagu väidab Moskva, või relvi, nagu arvab Kiiev.

Venemaa ja Ukraina on süüdistanud lennuki allakukkumises teineteist. Moskva väitel tappis Kiiev oma mehed, kuid Ukraina sõnul on see Venemaa propaganda.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis üldse reedel, et nad ei ole saanud Ukrainalt taotlust surnukehade üleandmiseks.

ISW: Vene väed liikusid Kupjanski suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Kupjanski suunal veidi edasi. 1. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi maanteel P07, mis asub Kupjanski-Svatove piirkonnas. Vene väed väitsid veel, et riigi väed liikusid edasi Sõnkivka lähistel.

Veel väitis Venemaa, et riigi väed sisenesid Ivanivkasse ja liiguvad edasi Kõslivka suunas. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist.

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud, piirkonnas käivad positsioonilahingud. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed liikusid veidi edasi Bohdanivka lähistel, ISW neid väiteid kinnitada ei saanud. 

Vene väed jätkavad veel ka pealetungi Avdijivka suunal. 1. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed suutsid veidi Avdijivka põhjaosas edasi liikuda. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed suutsid ka Avdijivka lõunaosas edasi liikuda, aga geolokatsiooniga kaadreid nende väidete kinnituseks pole, vahendas ISW. 

Biden: Ukraina rahvas näitab üles uskumatut vaprust

Ukraina rahvas näitab üles uskumatut vaprust ja Ühendriigis peavad nende toetamist jätkama, et nurjata Venemaa agressioon ning tuua ukrainlastele rahu, teatas neljapäeval USA president Joe Biden, kelle sõnu vahendasid uudisteagentuur UNIAN ja meediakanal Ameerika Hääl.

"Washington peab jätkama Kiievi toetamist," toonitas Biden.

Biden helistas varem päeval Euroopa Liidu juhile Ursula von der Leyenile, et tänada teda Euroopa Liidu poolt Ukrainale 50 miljardi euro (54 miljardi dollari) suuruse abi andmise eest, teatas Valge Maja.

"President tervitas märkimisväärset rahalist abipaketti, mis aitab Ukrainat palju võitluses Venemaa agressiooni vastu," ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

"Biden aplodeeris Euroopa Liidu ajaloolisele otsusele ja tunnustas Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukrainale," lisas Kirby.

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid kinnitasid neljapäeval Brüsselis 50 miljardi euro suuruse rahalise toetuse Ukrainale järgmiseks neljaks aastaks. Ukrainale eraldatavast abist 17 miljardit on toetus ja 33 miljardit laenud ning käendused.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 387 060 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 6331 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 11 792 (+19);

- suurtükisüsteemid 9274 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 978 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 663 (+0);

- lennukid 332 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 7146 (+5);

- tiibraketid 1847 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 316 (+49);

- laevad / paadid 24 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1470 (+8).

Toimetaja: Karl Kivil, Mark Gerassimenko, Mait Ots

Allikas: ISW/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: