Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu suurus on 720 liiget (praeguses on 705 liiget) ning Eestist valitakse sinna seitse saadikut. Parlamendikohad jaotuvad liikmesriikide vahel lähtuvalt nende rahvaarvust, kuid mandaatide jaotusvõti annab suhteliselt suurema esindatuse väiksematele riikidele ja suhteliselt vähem mandaate suurema elanike arvuga liikmesmaadele.

Hääletamisõigus on kõigil vastava liikmesriigi ja teiste seal elavate Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel alates 18. eluaastast. 

Kui Eesti kodanikul on elukoha aadress Eestis, siis eelnev valimistele registreerimine ei ole vajalik, kuna ametiasutused teevad seda automaatselt. Samuti pole vaja eraldi hääletamiseks registreeruda, kui inimene elab alaliselt välismaal ja on selle rahvastikuregistris fikseerinud.

Eestis elav EL-i kodanik saab samuti Eestis valida, aga kui ta ei ole varem Eestis Euroopa Parlamendi valimistel hääletanud, peab ta esitama hiljemalt 10. maiks rahvastikuregistrisse taotluse enda valijate registrisse kandmiseks.

Valimiste periood algab Eestis esmaspäeval, 3. juunil ning lõppeb pühapäeval, 9. juunil. Eestis peetakse Euroopa Parlamendi valimised tavapärasel viisil ehk valimispäeval sedeliga, aga ka elektrooniliselt ja eelhääletuse vormis, kuid nendel on erinevad toimumisajad.

Hääletamise aeg oleneb viisist ja kohast

Elektroonilise hääletamise (e-valimiste) võimalus avaneb 3. juunil kell 9 ja see kestab ööpäev läbi kuni laupäeva, 8.juuni õhtul kella 20-ni.

Alates esmaspäevast, 3. juunist kuni neljapäeva, 6. juunini toimub kell 12-20 eelhääletamine vähemalt ühes igas vallas ja linnas määratud valimisjaoskonnas.

Sarnaselt 3.-6. juunini kell 9-20 toimub ka hääletamine kinnipidamiskohtades, haiglates ja hooldekodudes.

Kõigis valimisjaoskondades avatakse eelhääletamise võimalus reedel ja laupäeval (7.-8. juunil) kell 12-20 ning samadel päevadel kell 9-20 toimub ka kodus (valija asukohas) hääletamine.

Välismaal asuval Eesti kodanikul on hääletamiseks kolm võimalust: hääletada elektrooniliselt, hääletada isiklikult Eesti saatkonnas või konsulaadis või hääletada kirja teel. Kirja teel hääletamiseks tuleb esitada avaldus Eesti välisesindusele. Saatkonnas või konsulaadis saab hääletamas käia vähemalt kahel päeval ajavahemikus 25.-30. maini, täpse aja määravad esindused ja annavad sellest välismaal elavatele valijatele ka teada.

Valimispäeval, 9. juunil on kõik valimisjaoskonnad avatud kell 9-20 ning samuti jätkub samal ajal ka kodus või valija asukohas hääletamine, kus valimiskasti saab enda juurde tellida.

Elektrooniliselt 9. juunil enam hääletada ei saa.

E-hääletada saab ainult arvutis, mitte aga nutiseadmes

E-hääle andmiseks tuleb veebilehelt valimised.ee alla laadida valijarakendus. E-hääletada saab ainult arvutit kasutades, nutiseadmes seda veel teha ei saa. Valimisteenistuse esindaja rõhutas, et üheltki teiselt lehelt valijarakendust alla laadida ei saa, ega ka tohiks.

Autentimiseks on vajalik kas ID-kaardi või mobiil-ID olemasolu.

Turvaliseks ja sujuvaks e-hääletamiseks tuleks eelnevalt kontrollida, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad, kas arvutis on kõige uuem ID-kaardi tarkvara, kas arvuti operatsioonisüsteem vajab uuendusi või kas viirusetõrjetarkvara vajab uuendusi.

Pärast hääletamist 15 minuti jooksul on võimalus oma e-hääle kohalejõudmist kontrollida nutiseadme (nutitelefon, tahvelarvuti) abil. Selleks tuleb kas Google Play või Appstore'i rakenduste poest alla laadida või uuendada elektroonilise hääletamise kontrollrakendus.

Tulemused avaldatakse alles pärast keskööd

Kuigi Eestis suletakse jaoskonnad pühapäeval kell 20, misjärel saab hääli lugema hakata, võib tulemuste avaldamist alustada Euroopa Liidu ühtsete reeglite tõttu alles pärast keskööd.

Eesti valimiskomisjonid alustavad häälte lugemist pärast hääletamise lõppemist kell 20. Samal ajal alustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon välisriigis hääletanud valijate häälte lugemist ning pärast kella 20 teeb riigi valimisteenistus kindlaks ka elektroonilise hääletamise tulemused.

Hääletamistulemusi ei või aga avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuna viimane jaoskond suletakse Itaalias 9. juunil kell 23 (Eesti aja järgi südaööl), võib Eestis esialgsed tulemused avaldada alles südaööl vastu 10. juunit.

Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina

Eestist valitakse Euroopa Parlamenti seitse inimest, kes võivad kandideerida kas üksikkandidaadina või erakondade nimekirjades. Üksikkandidaat osaleb mandaatide jaotamisel samamoodi kui ühe kandidaadiga erakonna nimekiri.

Erakondade nimekirjades võib olla kõige rohkem üheksa kandidaati. Iga kandidaadi eest tuleb tasuda riigieelarvesse kautsjon 4100 eurot, üheksaliikmelise täisnimekirja eest seega 36 900 eurot.

Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks peab kandidaat olema hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane, kandideerida ei saa tegevväelane, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isik, kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik. Kui vanglakaristust ei ole pööratud täitmisele - inimene on saanud tingimisi vanglakaristuse -, võib ta kandideerida.

Kandideerida võib ainult ühe erakonna nimekirjas ega saa kandideerida samaaegselt erakonna nimekirjas ja üksikkandidaadina. Euroopa Parlamendi valimise seadus nõuab, et ühe erakonna nimekirjas võib kandideerida ainult selle erakonna liige või erakondliku kuuluvuseta kandidaat, teise erakonna liikme kandideerimine ei ole lubatud. 

Euroopa Parlamendi valimistel kasutatakse avatud nimekirju, mis tähendab, et ehkki erakonnad määravad oma siseprotseduuridega kandidaatide järjekorra nimekirjas, saab määravaks siiski kandidaadile antud häälte arv valimistel, mille põhjal reastatakse kandidaadid mandaatide jaotamisel ümber. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool.

Mandaadid jaotuvad d'Hondti jagajate meetodit kasutades

Mandaadid jaotatakse Eestis üleriigiliselt d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Selle kohaselt arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonnale antud häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Ehk kui 9-liikmeline nimekiri saab näiteks 200 000 häält, jagatakse see esmalt 1-ga, siis 2-ga, siis 3-ga jne kuni 9-ni. Saadud võrdlusarvud omistatakse kandidaatidele vastavalt nende paremusjärjestusele nimekirjas pärast häälte kokkulugemist. Antud näite puhul oleks enim hääli saanud kandidaadi võrdlusarv 200 000, teise koha omanikul 100 000, kolmanda koha omanikul 66 666,67 ja nimekirjas üheksanda häältesaagi kogunul 22 222,22.

Järgnevalt võrreldakse erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on kõige suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või üksikkandidaat jne. Niimoodi jaotatakse kõik mandaadid.

Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. 

Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või üksikkandidaat, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool.

Kui palju hääli on mandaadi saamiseks vaja?

Kui 2004., 2009. ja 2014. aasta valimistel oli Eestil europarlamendis kuus kohta, siis 2019. aasta valimiste järel seoses 2020. aasta 1. veebruaril toimunud Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust (Brexit) muutus kohtade jaotus parlamendis ning Eesti sai endale ka seitsmenda saadiku, kelleks osutus Isamaa esindaja.

Viimaste kolmede valimiste andmete põhjal võib eeldada, et nimekiri või üksikkandidaat peab koguma üle 34 000 hääle ehk umbes kümnendiku kõigist antud häältest, et saada mandaat Euroopa Parlamenti.

Nii käis 2009. aastal Euroopa Parlamendi valimistel 399 181 valijat ja osalusprotsendiks kujunes 43,9 protsenti. Neist Keskerakonna nimekiri sai 103 506 häält (26,1 protsenti) ja sellega kaks mandaati, üksikkandidaat Indrek Tarand 102 460 häält (25,8 protsenti), Reformierakond 60 877 häält ( 15,3 protsenti) ja ühe mandaadi, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 48 492 häält (12,2 protsenti) ja ühe mandaadi ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 34 508 häält (8,7 protsenti) ja ühe mandaadi. SDE sai 8,7 protsendiga mandaadi, kuna üksikkandidaat Tarand kogus küll kahe mandaadi jagu hääli, aga ei saanud teist mandaati kasutada.

2014. aastal hääletas Eestis eurovalimistel 329 766 kodanikku ja osaluseks kujunes 36,5 protsenti. Valimised võitis Reformierakond, millele anti 79 849 häält (24,3 protsenti) ja erakond sai kaks mandaati. Keskerakond sai 73 419 häält (22,4 protsenti), aga sellest piisas siiski ainult üheks mandaadiks. IRL sai sel korral 45 765 häält (13,9 protsenti) ja ühe mandaadi, SDE 44 550 häält (13,6 protsenti) ja ühe mandaadi ning kuuenda mandaadi sai üksikkandidaat Indrek Tarand 43 369 häälega (13,2 protsenti).

2019. aastal käis Eestis Euroopa Parlamenti valimas 332 859 EL-i kodanikku, millega valimiste osaluseks kujunes 37,6 protsenti. Valimised võitis taas Reformierakond, mille kandidaatidele anti kokku 87 160 häält (26,2 protsenti) ja see tõi erakonnale kaks kohta. Kaks mandaati sai ka SDE, millele anti 77 375 häält (23,3 protsenti), ühe mandaadi Keskerakond 47 799 häälega (14,4 protsenti), ühe koha ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 42 265 häälega (12,7 protsenti) ning seitsmenda koha Isamaa, millele anti 34 188 häält (10,3 protsenti).

Suurimad häälemagnetid

Absoluutselt kõige rohkem hääli on Eestis kogunud Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaat Indrek Tarand, kes sai 2009. aastal 102 460 häält, mis moodustas sel korral kõigist Eestis antud 396 982 häälest 25,8 protsenti.

Protsentuaalselt kogus 2004. aastal enim - 32,5 protsenti - kõigist antud häältest sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinud Toomas Hendrik Ilves, kes tõi sellise häältesaagiga endaga parlamenti veel ka Marianne Mikko ja Ivari Padari.

Kolmanda tulemuse tegi 2019. aastal SDE esinumber Marina Kaljurand, kelle poolt anti 65 549 häält ehk 19,7 protsenti kõigist häältest.

Reformierakonna kandidaat Andrus Ansip sai 2014. aastal 45 022 häält (13,7 protsenti) ning 2019. aastal 41 017 häält, mis moodustas kõigist antud häältest 12,3 protsenti.