Eesti lugu on vabaduse lugu. Vabad inimesed, vaba riik. Rahvusriik. Vabaduse eest seismine, selle kaitsmine on osa meie ajaloost, rahvuslikust DNA-st ja meie oma riigi, vabariigi eduloost. Ka meie Euroopasse kuulumise lool on juures tugev vabaduse maik.

Vabadusel põhineb ka Euroopa Liidu lugu. Ühisturg, neli põhivabadust, ühine arusaam õigusriigist ja ühine välis- ja julgeolekupoliitika – need on Euroopa vabaduse alussambad, mille eest tuleb ja tasub seista.

Kaitsta vabadust tähendab seista enesemääramise, arengu, ise hakkama saamise ja väärikuse eest. Vabadus julgeolekus määrab Eesti ja Euroopa tuleviku, majandusvabadus loob jõukust Eestile ja Euroopale ning sellest sõltub meie inimeste elujärg.

Eesti ja Euroopa Liit on vabaduse teelt tugevalt vasakule keeranud. Riigiusk, bürokraatia, arusaam, et riik teab paremini kui inimene, et ametnikud reguleerivad õigemini kui turg, et omanikust enam hoolib ametnik. Ei! parempoolsed usuvad inimest, mitte riiki, iseendaga hakkama saamist, mitte "lapsehoidjariiki", omanike vastutusvõimet, mitte ametkondade korraldamist.

Meie lähinaabrid Soomes, Rootsis, Lätis, Poolas on valinud parempoolse tee. Euroopa on tegemas parempööret, aga meie valitsus on endiselt teel vasakule kraavi. Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse alustada parempööret ka Eestis ning parempoolsed on valik, mis aitab sel suurel vabadusi looval muutusel, mis Eesti arengu taas kasvule keerab, alguse aitab teha. Nüüd on parempoolsete kord.

Vabadusest algab julgeolek

Ukraina võitleb vabaduse eest. Iseenda, Euroopa, Eesti vabaduse eest ning ainult nende võit kindlustab meie vabaduse tulevikus. Euroopa ja kogu vaba maailma ülesanne on neile anda relvastust ja lootust ning teha kõik, et me saaks alati seista vabaduse eest ega peaks kunagi võitlema kaotatud vabaduse nimel.

Ukraina võidust üksi ei piisa. Kuni meie naabriks on terroristlik, imperialistliku mõtteviisiga Venemaa, ei saa keegi Euroopas end turvaliselt tunda. Vene imperialismi lõpetamine on 21. sajandi suurim eesmärk Euroopale. Venemaa ei demokratiseeru ning selles teiste Euroopa riikide veenmine on jätkuvalt Eesti kohus ja võimalus. Meie ülesanne on samm-sammult liikuda Euroopa riikide kokkulepe suunas imperialistliku Venemaa isoleerimiseks ja neutraliseerimiseks.

Euroopa valmisolek sõjaks kaitseb rahu ja vabadust. Kui me ise oleme kogu ühiskonnana, kogu piirkonnana ettevalmistatud ükskõik kui tumedaks stsenaariumiks, oleme kaitstud ja saame elada rahulikku elu, siduda siinsega oma tulevik, kutsuda siia nii talente kui ka kapitali.

Eesti tugevaimad julgeolekualused on koostöö partneritega ja laiapindne riigikaitse, Euroopa kaitsevõimet hoiab aga iseseisev kaitsetööstus. Nii nagu kaitsetööstuse arengus on Eesti ja Euroopa tihe seos vältimatu, eeldab Euroopa julgeolek stabiilsust Euroopa lähinaabruses ning strateegiline koostöö USA ja Suurbritanniaga on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagatis.

Julgeolek eeldab raha ja inimesi. Relvi ja laskemoona saab osta vaid raha eest ning raha tuleb vaid majandusest. Inimeste kaitsetahe, mis on julgeoleku alus, sõltub omakorda palju sellest, millisena näevad inimesed oma tulevikku, kui vabad on nad oma elu ise kujundama, millist elujärge saavad endale lubada. Ainult vabad inimesed suudavad luua, olgu selleks loominguks innovatsioon, uus tehnoloogia või kultuurilooming.

Euroopa Liit on loodud vabade riikide ühisturuna, et tagada kapitali, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Seega on Euroopa Liidu aluseks põhimõte, et Eesti ettevõtjal peaks olema sama lihtne müüa kaupa Pärnus ja Pariisis. Samad standardid, samad reeglid, sama lihtne asjaajamine.

Üha enam seonduvad meie inimestele EL-i regulatsioonid kafkalike ja eluvõõraste reeglitega, mis sageli ei sobitu meie õigus- ja kultuuriruumi. Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd, kuid meid ei vaimusta liigne "eurousinus". Oleme veendunud, et tasakaal standardiseerituse ning liikmesriigist lähtuva paindlikkuse vahel on olemas.

Tuleb naasta kahe lihtsa põhimõtte juurde – subsidiaarsus ja proportsionaalsus – ning bürokraatiat saabki ohjata. Keerulise sõna subsidiaarsus taga on vabadus ise otsustada ehk põhimõte, et otsused tehakse võimalikult inimestele lähedal tasandil ning proportsionaalsus tähendab sisuliselt seda, et vähem regulatsioone on parem.

Reguleerides on vaja silmas pidada kolme tõsiasja: see regulatsioon peab olema vajalik, kohane ning kõige vähem koormav inimeste jaoks. Vabadus bürokraatiast, liigsetest reeglitest käivitab arengu loomiseks, sest inimesed hakkavad ise otsustama, ise vastutust võtma.

Vabadus käivitab arengu sageli ka riikide sees. Vabad Ukraina ja Moldova soovivad liituda Euroopa Liiduga ning neid tuleb sellel teel toetada. Venemaa mõjusfääri piiramiseks on õige anda liitumise perspektiiv Gruusiale, tulevikus ka Armeeniale ning lääneliku tee valinud Balkani riikidele nagu Kosovo.

Vabadus valida parimaid

Nii nagu Euroopa Liit on vaba hindamaks, kes sobib liitu, kes mitte, peab liikmesriikidel säilima vabadus teha valikuid üksikisikute tasandil.

Parempoolsed julgevad välja öelda, et meie inimeste elukvaliteedi hoidmiseks ja majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks peame Eestisse kutsuma igal aastal üle kümne tuhande oskustöölise ja haritud talendi. Samal ajal peame meeles, et avatus sisserändes laieneb ainult neile, keda me Eestis ja Euroopas vajame ja keda me kutsume. Kontrollimatu ränne vajab jõulist tõkestamist, Euroopa Liidu välispiir peab pidama.

EL on rahvusriikide liit ning nende rahvusriikide identiteetide kogum on Euroopa Liidu tugevus. Iga maailma kultuur väärib lugupidamist, kuid mitmekesisuse põhimõte peab eelkõige toetama Euroopa rahvusriikide identiteete ja eripära. Enda päritolust ja identiteedist ei pea sisserändajad loobuma, kuid asukohamaa tavasid ja kombeid tuleb järgida.

Vabadus hoida oma

Kliimapoliitika Eestis ja Euroopas vajab mõistuse häält, et hoida ära rumal ja sotsialistlikest ideedest kantud rohepööre. Parempoolsed eelistavad Eestis ja Euroopa Liidus sellist rohelist kokkulepet, mis võimaldab sammsammulist roheüleminekut ning väldib Eestile üle jõu käivate kohustuste võtmist. Kliima- ja majanduskasvu eesmärgid peavad üksteist toetama, mitte vastanduma ning keskkonnapoliitika ise peab olema teadus- ja mitte ideoloogiapõhine.

Kliimaeesmärkide suunas suudavad liikuda vaid jõukad riigid. Kui majandus kasvab, siis on ka raha, mida saab investeerida loodussõbralikesse tehnoloogiatesse. Innovatsioonil põhinevate uute tehnoloogiate juurutamine ja kasutuselevõtt loob võimaluse majanduskasvuks. Seega ei tohi roheüleminekut teha majanduse arvelt.

Tuleb tõdeda, et vabadused on Euroopas löögi all. Imperialistlikust mõtteviisist ja käitumisest, bürokraatiast, "lapsehoidjariigist" ning ebademokraatlike riikide tegevusest lähtuvale survele on võimalik ja vajalik vastu hakata. Parim viis selleks on läbi vabaduste. Lahendused vabaduste säilitamiseks ja taastamiseks on peidus veel laiemas demokraatias ning veel rohkemates vabadustes.