Järgmisel aastal möödub 20 aastat ajast, mil Eestis sai esmakordselt hääletada interneti teel. 2025. aastal toimuvad juba 15. valimised, millel inimesed saavad oma hääle veebi teel anda. Ometi räägivad mõned poliitjõud jätkuvalt e-valimiste ohust demokraatiale ning nende tühistamisest, pidades nii avalikult kui ka kuluaarides oma kõikide hädade põhjuseks valetamist ning pettust e-häältega.

2005. aastal, mil enamik arvuteid jooksis Windows XP peal ning ligipääs interneti oli vähem kui 40 protsendil Eesti leibkondadest, hääletas interneti teel 9287 inimest 496 336 hääletaja seast. Sellest ajast saati on e-hääletajate arv järjest kasvanud. Viimastel riigikogu valimistel anti e-hääli esmakordselt rohkem kui paberil, internetis hääletas 313 514 inimest.

Kus on tõendid?

Sama pikk ajalugu on olnud ka e-valimiste kriitikal, kuid erinevalt e-valijate suurenenud arvust ei ole kriitika saanud tuge juurde, vaid on pigem kahanenud ja jäänud enam-vähem samasuguseks: e-hääli võltsitakse ning tagatud ei ole ei turvalisus, salajasus ega ühetaolisus.

Arusaam e-häälte võltsimisest tuleneb eelkõige valimistulemustest ehk sellest, et mõned parteid saavad e-hääli rohkem kui teised. Muid tõendeid ei ole tegelikult pea paarikümne aasta jooksul suudetud esitada ja seda vaatamata valitsuste ning vastutavate ministrite vahetumisele.

2019. aastast 2021. aastani olid e-valimiste eest vastutavad ministrid EKRE-st ehk erakonnast, mis on praegu on e-valimiste põhikriitik. Muu hulgas oli toonases koalitsioonilepingus kirjas, et e-valimiste süsteem muudetakse paremini kontrollitavamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Seega ei takistanud koalitsioonipartnerid kuidagi e-valimiste teemaga tegelemist. Ometi ei toonud seegi periood mitte ühtegi fakti ega teadmist, et valimised on kellegi lükata-tõmmata.

Samuti ei ole näha ühtegi anomaaliat ennustatud ning tegelikes valimistulemuste vahel. Prognoosid ja reaalsed valimistulemused on suures pildis ühtinud nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel, uuringufirmade küsitlustulemused on erinenud vaid mõne protsendipunkti võrra. See ei toeta arvamust, et e-hääled on õhust võetud ja mõne konkreetse erakonna mulda pistetud.

Küll aga toetab väga pikalt veetud e-valimiste vastast kampaaniat – vanasti aktiivselt Keskerakonna, nüüd EKRE eestvõttel – ühiskonna polariseeritus ning nende erakondade valijate küllaltki kõrge pessimism e-valimiste suhtes.

2023. aastal usaldus e-valimiste vastu võrreldes 2021. aastaga langes ning kuigi neid usaldab jätkuvalt rohkem inimesi, kui ei usalda, on see tendents problemaatiline. Ja arve vaadates on näha, et lõhe jookseb selgelt erakonniti, olles seoses valimistulemuste ning koalitsiooni pääsemisega.

Ohtudega tuleb tegeleda

See polariseerimine, millele aina antakse hoogu juurde, võib aga demokraatiale ohuks olla. Arvestatav hulk inimesi kahtleb valimised võitnud erakondade tulemustes ning seega ka valitsuse legitiimsuses. See ei ole hea märk, kui need, kes sai oodatust vähem hääli, peavad selle põhjuseks valskust, lihtlabast valimispettust, mida siis justkui faktina ühiskonnas võimendatakse.

Üleilmselt on demokraatiale ohuks peetud ka valimisaktiivsuse langust. Ka siin on e-valimistel olnud pigem positiivne mõju või vähemalt on see pidurdanud valimisaktiivsuse langust.

Euroopa Komisjon on leidnud, et e-valimised pakuvad valijatele rohkem osaluskanaleid. Vaatamata sellele, et usaldame oma raha, isiklikud andmed, pildid, sisuliselt kogu elu internetti, on siiski asjakohane mure selle pärast, kas e-valimised on ikkagi piisavalt turvalised ning kooskõlas seaduste ja valimiste mõttega.

Mitmed murekohad on igati adekvaatsed. Riigikohus on näiteks tõdenud, et elektroonilise hääletuse korraldus tuleb senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna. Ja sellega on ka tegeletud.

Ma usun, et mitte kellelgi pole vähimatki kahtlust, et e-valimised peavad olema turvalised ning loomulikult valitsevad internetis ohud, millega tuleb pidevalt tegeleda. Aga e-valimiste pika ajaloo jooksul ei ole juhtunud, et need tulnuks mõne rünnaku tõttu ära jätta. Valija saab ka nutiseadmega kontrollida, kas tema hääl on jõudnud pärale ning tema tahe maksab. Kui inimest on survestatud või on keegi üle õla andnud hääletamise ajal halba nõu, siis on võimalik kabiinis täiesti salaja ümber valida.

Kindlasti tasub arutada, kuidas parandada turvalisust, suurendada e-valimiste usaldust ning vältida olukordi, kus valimistulemused toodavad juurde usaldamatust. Siiski ei ole mõistlikud arutelud selle üle, kas e-valimised kaotada või kas nad kujutavad endast mingisugust ohtu demokraatiale. Ei ole selgunud ühtegi põhjust, miks tuleks e-valimised kaotada.