Eesti 200 programm on tulevikku vaatav, uuendusmeelne ning me tahame tugevamat Euroopat. Meie kandidaadid on JAH-inimesed, kes on oma valdkonna eksperdid ning omavad Euro visiooni, pikka plaani Euroopale. Me seisame oma põhiväärtuste eest, milleks on eestimeelsus, uuendusmeelsus ja liberaalsus. Eesti on tugev vaid siis, kui Euroopa on tugev, sest kolmkümmend aastat tagasi otsustasime: me ei ole enam kunagi üksi!

Eesti 200 on lubanud tuua muutust Eestis, Tallinnas ja ka Euroopas. Me täidame oma lubadused.

Valitav Euroopa Parlamendi koosseis saab olema senise Euroopa liidu ajaloo kõige otsustavama tähtsusega, kuna Euroopa peab langetama eksistentsiaalseid otsuseid nii julgeoleku, laienemise kui ka majanduspoliitilistel teemadel.

Me elame ajaloolistel hetkedel, mil kaalul on meie põhiväärtuste säilimine ja maailmakord nii, nagu see peale teist maailmasõda kokku lepiti. Vabadus, demokraatia ja ÜRO harta kehtivus on löögi all. Peame endalt läänemaailmas küsima, kas me oleme nende põhimõtete eest valmis seisma. Mitte teoreetiliselt, vaid vajadusel relv käes nii, nagu seda teevad ukrainlased.

Ukrainlased võitlevad relv käes verd valades mitte ainult oma eksistentsi ja vabaduse eest ning mitte ka ainult meie vabaduse eest, vaid meie asemel. Vabaduse hinda tuntakse siis, kui seda enam ei ole.

Meie siin, idarindel mäletame veel oma perelugude kaudu, mida tähendab olla okupeeritud, tapetud, küüditatud ja ilma vabaduseta ning seetõttu oleme me valmis ka selle vabaduse eest seisma. Kuid paljud, kel on olnud õnn vabaduse vilju nautida juba mitmeid põlvkondi, ei saa aru, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav, selle eest tuleb seista iga päev. Soovmõtlemine, et elu läheb sõja lõppedes samamoodi edasi nagu enne, on petlik ja väga ohtlik tee. Kahjuks on sellist mõtlemist Euroopas liiga palju.

Ükspuha, mis plaane me oma tuleviku suhtes peame, nende realiseerumine sõltub ühest asjast: kas Venemaa kaotab selle sõja, mille ta on vallandanud koos kõigi oma õudustega, või ta võidab selle. Kui juhtub viimane, siis tuleb sõda Euroopasse ning seda me ei taha. Seepärast tuleb tegutseda, toetades ukrainlasi, aga samas ehitada tugevamat Euroopat.

Eesti 200 on pika plaani erakond. Meil on pikk plaan Eestile ja meil on pikk plaan Euroopale. Meie programm seisab kolmel alusel: eestimeelsus, uuendusmeelsus ja liberaalsus. Euroopa vajab neid kõiki, et tõsta oma globaalset mõju, tugevdada kaitsevõimet ning tagada isikuvabaduste ja demokraatlike väärtuste läbi see heaolu tase, mis Euroopas on. Iga liikmesriik on oluline, seepärast ei toeta me konsensuspoliitika prügikasti viskamist, mis oluliselt nõrgestaks meie positsiooni otsustajate laua taga.

Euroopas ei tohi enam eksisteerida halle tsoone. Neutraalsuspoliitika Venemaa naabruses on rohelise tule näitamine Vladimir Putini agressioonile. Kõige ehedamaks tõendiks tunnetusest, et vabadus ei ole enam iseenesestmõistetav, on üle 200 aasta neutraalsuspoliitikat viljelenud rootslaste otsus ühineda NATO-ga. NATO on ainukene töötav julgeolekugarantii, kuid ilma tugeva Euroopa Liiduta, mis investeeriks oma kaitsevõimesse, ei tööta ka NATO. Seepärast peame veelgi tugevdama transatlantilist sidet ning oluliselt tõstma Euroopa kaitsevõimekust.

Laienemispoliitika on meie DNA-s. 20 aastat tagasi ühinesime Euroopa Liidu ja NATO-ga, kasutades ahtakest ajahetke. Ilma nende kahe organisatsiooni liikmelisuseta ei oleks me suure tõenäosusega vabad. Nii jõhker see ongi.

Nii Euroopa Liit kui ka NATO peavad laienema. See ei ole ainult andmise, vaid ka saamise teema. Julgeoleku kõrval on tähtis Euroopa globaalne konkurentsivõime, ressursside kättesaadavus ning innovatsioon. Ukraina koht on NATO-s ja Euroopa Liidus.

Euroopa peab investeerima kordades rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse ning seetõttu on oluline, et põllumajandustoetuste kõrval investeeriks EL ka kaitsevõimesse läbi oma kaitsetööstuse. Saja miljardi kaitsevõlakirja initsiatiiv annab selle võimaluse.

Peame tõmbama käima Euroopa majanduse, vähendama regulatsioone ning andma suuremat vabadust läbi innovaatilisuse ettevõtlusele. Globaalses konkurentsis tuleb toetada teaduspõhise majanduse arengut ning panna jalg maha, et Euroopa Liit saaks suurte, globaalsete ettevõtete peakorterite maaks.

Euroopa Liit on moodustunud väärtuste kaitseks, milleks on demokraatia, sõnavabadus, isikuvabadused ja enesemääramisõigus. Vabadusega kaasneb ka vastutus ning seepärast ei saa me lasta Euroopasse neid inimesi, kes neid väärtusi ei jaga.

Euroopa Liidu tugevuseks on meie inimeste haritus. Et meie majandus tõsta globaalseks liidriks, tuleb siia kutsuda parimad ajud kogu maailmast ning läbi innovatsiooni tõsta meie konkurentsivõimet.

Euroopa regulatsioonide vohavus lämmatab meie ettevõtlikkust ning ülereguleerimine meie initsiatiivikust. Seepärast on Eesti 200 lähenemine, et riigi bürokraatlik keerukus tuleb inimeste eest läbi personaalse riigihalduse läbi ära peita, aktuaalne ka Euroopa Liidu tasemel.

Selleks, et Euroopa Liidus olulisi teemasid eest vedada, peavad meil olema kodus asjad korras. Eesti 200 kannab valitsusvastutust nii riigis kui nüüdsest ka Tallinna linnas.

Me viime läbi suuri reforme alates haridusest kuni personaalse riigi kehtestamiseni. Me oleme võtnud eesmärgiks kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035 ja selleks on meil olemas ambitsioonikas plaan, mis koostatud valdkonna ekspertide ning ettevõtjate poolt. Kõik meie otsused peavad olema langetatud perspektiivist, kuidas need aitavad kaasa meie majanduskasvule, samal ajal silmas pidades, et ressursside kasutamine peab olema jätkusuutlik. 

Eesti majandus on madalseisus ning lootus, et see hakkab iseeneslikult tõusule pöörama, on lollide lohutus. Me ei ole enam konvergentsi majandus, mida veavad eest arenenumad riigid. Me ei ole enam odava tööjõu maa, mis elatab ennast allhangetega. Me peame muutuma läbi innovatsiooni oluliselt konkurentsivõimelisemaks ning andma ettevõtjatele võimenduse oma plaanid ellu viia.

Riigieelarve on suures miinuses. Järgmisel aastal haigutab eelarves pea miljardi eurone auk. Jah, me oleme oluliselt tõstnud oma kaitsekulutusi, aga see on olnud otsus, millest ei ole pääsu.

Me peame täitma need augud, mis eelmiste valitsuste vastutustundetu eelarvepoliitika tulemusel on tekkinud. Enne, kui me mõtleme uutele maksudele, tuleb maha riivida riigi kulutused. Tuleb kokku tõmmata riigivalitsemise kulusid ning seda saab teha vaid karme otsuseid langetades.

Ma ei taha, et üle jõu elamise tulemusel tulevad Eestisse meie asemel asju otsustama rahvusvaheliste organisatsioonide inimesed. Me peame ise hakkama saama. Seepärast ei ole muud teed, kui anda kõigile ministeeriumile ette kärpeprotsent, mis tuleb karmilt maha võtta.

Me peame ellu viima reformid, mida oleme lubanud. Eelarve revisjon, personaalne riik, haridusreformid eesotsas eestikeelsele õppele üleminekuga on vaid mõned, mis on meie vastutusel. 

Kuigi meil on maailmavaatelised erinevused sotsidega kärpimise ja maksude teemal, siis peame leidma lahenduse riigi rahanduse korda tegemiseks juba sellel augustil. Laenu võtmine jooksvateks kuludeks ei ole lahendus, vaid meie lastele suure koorma selga ladumine. Riik saab laenu võtta ainult reformide tegemiseks ja investeeringuteks, mille tulemusel meie majandus kasvaks ning riigivalitsemine muutub efektiivsemaks.