Norstati reitingud: Ratas veab Isamaad EP valimistel kahe mandaadi poole

Jüri Ratase aktiivne valimiskampaania Euroopa Parlamendi valimiste eel on kasvatanud Isamaa toetust ning Norstati reitingute põhjal eksisteerib suur tõenäosus, et Isamaa saab eurovalimistel kaks mandaati.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstati koostöös tehtud Euroopa Parlamendi valimiste vaheküsitluses paluti vastajatel öelda, et kui järgmisel pühapäeval toimuks Euroopa Parlamendi valimised, siis millist kandidaati nad eelistaksid.
Küsitluse põhjal toetab sotsiaaldemokraat Marina Kaljuranda 15,2 protsenti, reformierakondlast Urmas Paeti 13,4 protsenti ning Jaak Madisoni EKRE-st 9,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras (7,6 protsenti), Mihhail Kõlvart (6 protsenti) ning Jüri Ratas (6 protsenti). Populaarseim üksikkandidaat on Tanel Talve (1,4 protsenti).
Erakondadest on kõige populaarsem Isamaa (21,3 protsenti), järgnevad praktiliselt võrdselt SDE (19,3 protsenti) ja Reformierakond (19,1 protsenti), esikolmikule järgnevad EKRE 14,2 protsendiga, Keskerakonna toetus on 11,5 protsenti, Parempoolsetel 4,3 protsenti ja Eesti 200 3,8 protsenti.
Võrreldes eelmise Norstati ja Ühiskonnauuringute Instituudi Euroopa Parlamendi valimiste küsitlusega on värsketes küsitlustulemustes näha kahte olulist muutust, nentis Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder.
"Suuresti tänu laialdast isiklikku sotsiaalmeediakampaaniat teinud Jüri Ratase toetuse kasvule on Isamaa oma üldist positsiooni parandanud ning on hetkel Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis kõige eelistatum erakond," ütles Mölder ja lisas, et kui paljudel teistel erakondadel on toetus koondunud mäekõrguselt ühe kandidaadi selja taha (näiteks Reformierakonnal Urmas Paet ja sotsidel Marina Kaljurand), siis Isamaa eristub kolme arvestatava toetusega kandidaadiga. Lisaks Jüri Ratasele koguvad märkimisväärsel hulgal toetust ka Riho Terras ja Urmas Reinsalu.
"Hetkel on seega Isamaa tõenäosus saada kaks mandaati väga kõrge. Kuid siiski tuleb meeles pidada, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on vaid mõne protsendipunkti kaugusel ning koos Isamaaga võistlevad nad territooriumil, kus iga protsendipunkt hääli on väga olulise tähtsusega. Praeguse seisuga saavad kaks erakonda nendest kolmest kaks mandaati ning üks peab leppima ühega. Väikesed muutused toetuses võivad siin olla määrava tähtsusega," sõnas Mölder.
Teise olulise muutusena märkis Mölder, et ka Keskerakond on mõnevõrra oma positsioone parandanud ning on praeguseks kohast ilma jäämise ohu taas seljatanud. "Aivo Peterson kindlasti võtab ära osa sellised valijaid, kes muidu oleksid Keskerakonna poolt hääletanud. Kuid erakonnal on hetkel siiski piisav kandepind, et nina vee peal hoida. Sarnaselt Keskerakonnale peab võrreldes eelmise küsitlusega mõnevõrra toetust kaotanud EKRE, keda on meediapildis saatnud pigem negatiivne kajastus, praeguses seisus leppima ühe mandaadiga."
Norstati küsitlus koosneb kahest lainest, millest esimene tehti 8. ja 9. mail ning teine 20. mail. Küsitlused toimusid veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja neis osales kokku 2005 vastajat.
Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste ennustamisel veebi teel tehtud küsitluse kaudu tuleb arvestada kahe asjaoluga, mis võivad küsitlustulemust kallutada, märgib Norstat.
"Esmalt hindavad vastajad oma võimalikku valimisosalust märkimisväärselt üle. Seega on osaluse adekvaatsemaks hindamiseks ja tulemuste korrigeerimiseks kasutatud siin Eurobaromeetri ja teiste EP valimiste küsitluste põhjal loodud valimisaktiivsuse indeksit. Taolisest valimisaktiivsuse korrigeerimisest võidab lõpptulemustes kõige enam Reformierakond ja kaotab Keskerakond. Teiste erakondade puhul see suuremat mõju ei avalda," seisab uuringufirma teates.
Teiseks, nendib Norstat, on ainult veebis tehtud küsitlused teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. "Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade kahe nädala reitingu alusel, mis on suures osas läbi viidud telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on testitud riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10 protsenti."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi