Norstati uuring: EKRE toetus langes viiendat nädalat järjest

Kui Isamaa ja Reformierakonna reiting Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlustes püsib, siis viiendat nädalat järjest on langenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,3 protsenti, Reformierakonda 18,9 protsenti ja EKRE-t 15 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on püsinud alates aprilli algusest 27–28 protsendi vahel. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus on viimased neli nädalat püsinud 19 protsendi lähedal.
Enim on viimastel nädalatel muutunud kolmandal kohal oleva EKRE toetus, mis on viie nädalaga langenud 3,8 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 14,2 protsendiga, Keskerakond 12 ning Eesti 200 6,1 protsendiga. Eesti 200 toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,4 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 39,2 protsenti ning opositsioonierakondi 54,3 protsenti vastajatest.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. maist 1. juunini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti kodanikku.
Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 34 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 60 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 29 protsenti vastajatest kiidab heaks ning 61 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama.
Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,68 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,9 protsenti.
Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 6.05–13.05, 13.05–20.05, 20.05–27.05 ja 27.05–1.06 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots