Pariisi olümpiamängude korraldajad seadsid eesmärgiks, et seekordne spordiüritus, mida jälgivad inimesed üle maailma, oleks ajaloo kõige rohelisem. Kavatsused olid head, kuid valitud meetmeid on kritiseerinud nii ökoloogid kui ka sportlased, kes ei saanud korraldajate ambitsioonide tõttu kogu mugavust, mis on vajalik parimate tulemuste saavutamiseks.

Kas Pariis tõesti näitas suunda, mida kogu sporditööstus järgib, või tegeles lihtsalt rohepesuga, nagu väidavad kõige tulihingelisemad kriitikud?

Mõni aasta tagasi teadusajakirjas Nature avaldatud uuring näitas, et olümpiamängude kliimamõju suureneb järjepidevalt. Vaid suveolümpiaid hinnates on viimased kolm – Londoni, Tokyo ja Rio de Janeiro mängud – olnud kõige suurema kliimamõjuga. Tõsi, neid ei võrreldud Sotši taliolümpiamängudega, mis jätsid suurima süsinikujalajälje. Näiteks Londoni olümpiamängude CO2 jalajälg 2012. aastal oli hinnanguliselt 3,3 miljonit tonni. Pariisi ambitsioon oli seda näitajat enam kui poole võrra vähendada, 1,5 miljoni tonnini.

Mõned meetmed, mida Prantsusmaa pealinnas toimuvate olümpiamängude korraldajad rakendasid, on tõepoolest tervitatavad. Näiteks ehitati Pariisis ürituse tarbeks vaid kaks uut spordiobjekti, veespordikeskus ning areen, kus toimusid sulgpalli- ja võimlemisvõistlused. Seevastu Londoni spordi infrastruktuur täienes enne mänge kuue uue staadioniga, Rio de Janeiros ehitati koguni kümme püsivat objekti ja veel seitse ajutist.

Pariisis püüti jätkusuutlikkust saavutada ka muul viisil. Uute rajatiste ehitamisel kasutati palju puitu, pealtvaatajate toolid ujumiskeskuses valmistati taaskasutatud kohalikust plastist ning olümpiaküla voodid taaskasutatud papist. Sportlaste kasutuses olnud kohvilauad valmistati vanadest sulgpallidest, tumbad langevarjukangast ning toolid pudelikorkidest.

Siiski, mõned korraldajate otsused panid kulmu kergitama. Eriti need, mis olid seotud energiatarbimise ja transpordiga.

Näiteks otsustati, et olümpiaküla tubadesse ei paigaldata konditsioneere, vaid selle asemel valiti jahutamiseks süsteem, mis juhib jaheda vee põrandate alt läbi. Paljud eksperdid väitsid, et selline lahendus ei ole sportlaste eluruumides optimaalse õhutemperatuuri tagamiseks piisav, eriti ajaloo kõige kuumematel aastatel. Korraldajad jäid aga endale kindlaks. "Ma austan sportlaste mugavust väga, kuid mõtlen veelgi rohkem inimkonna ellujäämisele," teatas Pariisi linnapea Anne Hidalgo juba eelmisel aastal.

Siiski pidid korraldajad eri riikide sportlaste protestide tõttu kompromissi otsima ja delegatsioonidel lubati paigaldada konditsioneerid omadest vahenditest. Paljud jõukad riigid seda ka tegid, tuues Pariisi tuhandeid kaasaskantavaid seadmeid. Selliseid kulutusi ei saanud endale lubada siiski kõik riigid, seega oli lõpptulemuseks see, et mitte kõik sportlased ei elanud võrdsetes tingimustes ega tulnud võistlustele ühtemoodi välja puhanuna.

Pariisi mängude korraldajad põhjendasid konditsioneeridest loobumist vajadusega säästa elektrienergiat ja vähendada seeläbi saastet. See on mõnevõrra üllatav, kuna Prantsusmaa elektritootmine tekitab võrdlemisi vähe süsinikdioksiidi, suurem osa riigi elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

Kui juba rääkida elektri säästmisest, siis tegevustes jäi järjepidevusest puudu. Näiteks üks mängude peamisi sponsoreid, Jaapani kontsern Toyota tarnis ürituse tarbeks Pariisi 500 vesinikkütusel töötavat autot. Sellised sõidukid ei eralda saasteaineid, kuid neile vajaliku vesiniku tootmiseks on vaja kolm korda rohkem elektrienergiat kui tavaliste elektriautode laadimiseks.

Pariis, soovides piirduda Londonist poole väiksema süsinikujalajäljega, tegi veel ühe vastuolulise otsuse. Londoni mängude korraldajad müüsid 75 protsenti piletitest Briti saarte elanikele, aga pariislased korraldasid tsentraliseeritud müügi spordisõpradele üle kogu maailma. Arvatakse, et lennud, millega pealtvaatajad kohale saabusid ja lahkusid, võisid moodustada kuni 80 protsenti kogu selle suurürituse CO2 heitkogusest.

Tõsi olümpiamängude ajal Pariisi ja sealt tagasi lennanud lennukite heitkogus ei olnud suurem kui tavaliselt. Näiteks suurim Prantsusmaa lennufirma Air France hindas enne olümpia algust, et nende teenuseid kasutab 20 protsenti kõigist Pariisi reisivatest sportlastest, kuid lendude üldine nõudlus Pariisi suunal oli oluliselt väiksem kui varasematel aastatel. Põhjuseks on see, et turistid väldivad sel suvel Prantsusmaa pealinna, kuna kardavad rahvahulki ja kõrgeid hotellihindu.

Teisest küljest kulutati Londoni olümpiamängude ajal elektrigeneraatoritele neli miljonit liitrit diislikütust, et mõned staadionid saaksid elektrit. Pariis tegi kõik selleks, et kogu mängude jaoks vajalik infrastruktuur oleks ühendatud avalikku elektrivõrku. Võimalike ootamatuste vältimiseks toodi täiendavalt kohale salvestid, kuhu salvestati spordiobjektide katustele paigaldatud päikesepaneelidega toodetud energia.

Lisaks energiajulgeolekule tagab koha peal toodetud ja hilisemaks tarbimiseks salvestatud energia kõige suurema säästu nii rahakotile kui ka loodusele. Salvestite olulisust mõistavad aina enam inimesed, kelle piirkonda räsivad tugevad tormid, mis võtavad elektri ära mitmeks päevaks. Need on lahendused, mida saab kasutusele võtta iga majapidamine ja ettevõte, seega oli nende kasutamine olümpiamängudel tervitatav ja suunda näitav meede.

Viimati toimusid olümpiamängud Pariisis täpselt sada aastat tagasi, 1924. aastal. Keskmine juuli ja augusti õhutemperatuur on Prantsusmaa pealinnas selle aja jooksul tõusnud vastavalt 2,4 ja 2,7 kraadi. Sümboolne on, et just Pariisis allkirjastati 2015. aastal kliimakokkulepe. Kas olümpiamängude korraldajate valitud meetmed võivad Euroopat selle kokkuleppe eesmärkidele lähemale tuua? Vaevalt, kuigi loomulikult on kõik pingutused väärtuslikud ja aitavad kaasa muutustele.

Tulevaste olümpiamängude korraldajad võtavad tõenäoliselt üle mõned Pariisis rakendatud lahendused, kuid seal tehti ka mitte kõige ratsionaalsemaid või tegelikkuses mitte toimivaid otsuseid. Jätkusuutlikud lahendused ei tohi maksta rohkem ja kliimasõbraliku muutuse saavutamiseks ei tohiks kalduda äärmustesse, mis lõpuks tekitavad vastupanu ega võimalda saavutada soovitud tulemusi.