Eelmisel nädalal teatas ERR, et peatab Läänemaa korrespondendipunkti töö. Põhjuseks kitsad eelarvetingimused. See põhjustas Läänemaa ja Hiiumaa omavalitsusjuhtides kohe protestilaine ja koostati ühispöördumine nii ERR-i nõukogule kui ka riigikogu rühmitustele, milles muuhulgas märgiti, et "korrespondendipunkti töö on regiooni jaoks kriitilise tähtsusega ja peab jätkuma".

Tundes nii meediat kui ka poliitikat, on mulle arusaadav, milles seisneb kohalike omavalitsusjuhtide jaoks see kriitiline tähtsus. On ju populaarne raadio- ja tele-eeter andnud neile võimaluse oma poliitilistest saavutustest kogu Eestimaale teada anda ja ka oma nägu teleekraani kaudu valijate mällu kinnistada.

Selles mõttes on kohaliku korrespondendi, kelle number alati käepärast, kadumine kindlasti poliitikutele ränk kaotus. Kohe nii valus, et abivahendina võeti kasutusele tavapärane populism.

Näiteks kirjutas sotsiaaldemokraadist Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja oma sotsiaalmeediakontol ametlikule pöördumisele lisakommentaari – mida ta küll hiljem redigeeris –, milles ütles muu hulgas järgmist: "Et pöördumine läks ka riigikogu kultuurikomisjonile, pakun ühe alternatiivi eelarve tasakaalu saamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb kümnest liikmest. Neist kuus on riigikogu liikmed. Neist üheksa teenivad uuel aastal tagasihoidlikud 1772 eurot kuus. Nõukogu esimees 2658. Arvestame tööjõumaksud juurde ning aastane kogukulu on 300 000 eurot. Keerulistel aegadel võiks kokku hoida juhtimiskuludelt, mitte lõigata kahte maakonda Eesti kaardilt välja."

Ehk siis kohalik poliitik otsustas pugeda rahvusringhäälingu kõrgeima juhtorgani taskusse ja riigikogu kaudu ERR-i struktuuri mõjutama hakata.

Selliste avalduste taustal tasub tähelepanu pöörata ka Hiiumaa meediapildile. Hiiumaa vallavanema töötasu on 3500 eurot kuus ja valla meedia on üks väheseid tema vastutusvaldkondi. Erinevalt meediaettevõtete mitmekihilisest juhtimismudelist ja toimetuse sõltumatusest dikteerib vallavanem ainuisikuliselt, mis ilmub nii igakuises valla paberajalehes kui ka valla Facebooki-kontol ja tavapärasel veebilehel.

Eriti kurioosne on seejuures asjaolu, et näiteks volikogu tööd ei kajasta valla teataja sisuliselt üldse ja elektroonilistes kanalites edastatakse vaid volikogu istungi päevakorda. Samuti ei ilmu valla meediakanalites ühtegi teksti ega pilti, mis vallavanemale ei sobi.

Jah, Lääne-Eesti korrespondendipunkti kaotamine on ERR-ilt väga kurb otsus. Professionaalse, erapooletu ja analüüsivõimelise ajakirjanduse lahkumine kaugematest kantsidest tekitab suure ohu nende omavalitsuste orbaniseerumiseks. Ehk olukorraks, kus poliitikud valitsevad suuresti kohaliku meedia abil ja toel ning tänu selle mittesekkumisele. Kuna vaba ja sõltumatu ajakirjandus on üks demokraatia alustalasid, ei ole liialdus öelda, et ERR-i lahkumisega piirkonnast võib sealt lahkuda ka demokraatia.

Kommentaari on muudetud 6. detsembril 2024 Hiiu Lehte puudutavate väidete osas.