Maria Silvia Martinson ja Karmen Turk: võltsluksuse pahupooltest
Võltsluksus on paljude jaoks normaalsus, selle riske ja pahupooli ei teadvustata, kirjutavad Maria Silvia Martinson ja Karmen Turk.
Viimase aasta jooksul on Eestis aina rohkem meediakajastust saanud nn võltsluksus. Võltsluksus viitab tuntud brändide toodete imitatsioonidele, mis meelitavad reeglina just neid tarbijaid, kes otsivad eksklusiivsust, kuid ei soovi originaali hinda maksta.
Võltskaupade teemal on sõna võtnud mitmed avaliku elu tegelased, viimati ETV saates "Terevisioon" blogi Stellarium autor Stella K. Wadowski, kes jagas oma kogemusi käekottidega. Blogija demonstreeris paari endale kuuluvat käekotti, paludes saatejuhil arvata, kas tegemist on originaali või võltsinguga.
Platvormile Etsy viidates rääkis ta loo, kuidas ta käekotti tellides pahaaimamatult patutööstust toetas. Sealt edasi kirjeldas Wadowski, et Eestis on piraatkoopiate omamine kuidagi häbiasi, ent mujal võetakse seda hoopis teisiti – et sellest ei ole midagi, see on normaalne, ja tulebki mõelda, kust saab parima. Mõnede jaoks on piraatkaup üldse käsitöövorm.
Võltskaupade teemal on varasemalt sõna võtnud ka Brigitte Susanne Hunt. Postimehes ilmus suvel artikkel "BSH ärgitas jälgijaid võltsitud kotte ostma. PPA: sellega toetatakse organiseeritud kuritegevust", milles tsiteeriti seltskonnastaari: "Ma avaldan sulle kohe mitu salaviisi, kuidas sa saad oma bränditooteid osta nii, et sa säästad TUHANDEID eurosid ja mitte keegi ei saa aru, et sa kannad feik asju".
Hunt lisas, et: "Sa näed neid asju kandes välja rikas – ja kas see pole enamjaolt disainerite kandmise eesmärk? See postitus ei ole ilus ja eetiline, aga ma jagan sulle, mida päriselt ka staarid ja mitte-staarid teevad. Häbi kaob, raha jääb!". Tõe huvides märgime, et Hunt esines hiljem vabandusega.
On tõsi, et sellised üleskutsed ei ole ilusad ega eetilised. Küll aga illustreerivad need hästi probleemi: võltsluksus on paljude jaoks normaalsus, selle riske ja pahupooli ei teadvustata. Kui üleskutseid teevad suure jälgijaskonnaga avaliku elu tegelased, jõuavad nendes sisalduvad tõekspidamised paljudeni. Tihti just noorteni, kes võivad enda iidolite seisukohtadest rohkem mõjutatud saada.
Mida peaksime seoses võltskaupadega teadvustama?
Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti ja Europoli koostöös valminud raportist nähtub, et ainuüksi Euroopa Liidus dokumenteeriti 2022. aastal 86 miljoni võltsitud toote konfiskeerimine. Toodete hinnanguline väärtus oli üle kahe miljardi eurot. Võltsitud toodete seast võib leida nii riideesemeid, aksessuaare, ravimeid, mänge, tehnoloogiakaupu, meigivahendeid jms.
Raportist selgub ühtlasi, et võltskaupu toodavad ja turustavad ka kuritegelikud rühmitused, kusjuures võltskaubandus on seotud teiste süütegudega nagu dokumentide võltsimine, korruptsioon, tööjõu ekspluateerimine, keskkonnakuriteod, küberkuritegevus ja rahapesu.
Võltskaupade puhul puudub igasugune võimalus kontrollida, millistes tingimustes, milliste materjalidega ja kelle tööjõudu kasutades need toodetud on. Lähiajaloost on lihtne leida erinevatest riikidest näiteid, kus tarbijateni jõudnud võltsitud kosmeetikakaubad, ravimid või ka riided ja aksessuaarid on sisaldanud tervisele ohtlikke elemente ja tekitanud tõsiseid reaktsioone.
Seega võib võltskaupade ostmine olla samaaegselt kahjulik tervisele kui ka toetada kuritegelike rühmituste tegevust.
Õiguskord kaitseb intellektuaalset omandit ehk inimese loometöö tulemit, olgu selleks kaubamärk, autoriõiguslik teos (näiteks foto, ilukirjanduslik raamat, tarbekunst käekoti või riideeseme näol) või midagi kolmandat. Tuntuseni jõudmine eeldab kaubamärgiomaniku pidevat ja pikaajalist tööd, rohkeid investeeringuid ja reeglina kõrge kvaliteedistandardi hoidmist.
Toodete kopeerimine seevastu kahjustab oluliselt originaalbrändi mainet, kuna võltskaubad on reeglina kordades halvema kvaliteediga. Ka siis, kui kvaliteet ja tootmisstandardid oleksid võrreldavad, lõikaks kopeerija ikkagi ebaõiglaselt kasu originaalbrändi tööst ja nopiks seega vilju, milleks tal õigust pole.
Kuna kaubamärgiomanikule kuulub enda kaubamärgi kasutamise ainuõigus, on originaalbrändil võimalik rikkumise korral enda õiguseid kaitsta näiteks tsiviilõiguslikke meetmeid kasutades. Siiski on see praktikas keeruline, kuna kopeerijaid on palju, nad tegutsevad varjatult ja mitmetel territooriumidel.
Lisaks eelmainitud tsiviilmeetmetele on võltskaupade tootjate, turustajate jm suhtes võimalik algatada kriminaal- või väärteomenetlust. Selle juures ei tasu siiski unustada, et ka kauba tellija jaoks võivad saabuda ebameeldivad tagajärjed.
Näiteks võltskaupade tellimisel väljastpoolt Euroopa Liitu on vägagi tõenäoline, et Eesti toll selle kinni peab ning kaubamärgiomaniku nõudel hävitab. Samuti on võimalik, et kaubamärgiomanik taotleb tellija suhtes väärteomenetluse alustamist või esitab tsiviilhagi, eriti siis, kui võltskaupade hävitamisele vastu vaidled.
Samuti võib kaubamärgiomanik teadlikuks saada Euroopa Liidu sees tehtud võltskauba tellimisest (samuti näiteks tolli kaudu) ning kaupade hävitamiseks väärteomenetlust alustada või tsiviilhagi esitada.
Kui tellid võltskaupu juba suuremas koguses näiteks sooviga need sõpradele/tuttavatele maha müüa, võib täita juba kriminaalkoosseis, mille eest on ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vabaduse kaotus.
Leidub palju põhjuseid, miks võltskaubandus on ebaeetiline ja ka otseselt seadusevastane. Vastukaaluna sõnavõttudele, mis võltskaupu ilustavad, soovitame hoopis viimase hetke jõulukinke tellides mõelda, kuidas meie otsused kujundavad ümbritsevat ühiskonda.
Võltskaupade normaliseerimine toob paraku kaasa nende leviku kasvu ja toidab omakorda kuritegelikke ahelaid. Juba selleks, et kaubad hävitamisele ei läheks, on mõistlik tellida originaal, olgu see kallis või odav. Õnneks on valikus tuhandeid käekotte, riideesemeid ja muid kaupu alates Eesti oma käsitööst ja lõpetades tuntud brändide omadega.
Advokaadibüroo Triniti esindab Eestis mitmete kaubamärkide omanikke.
Toimetaja: Kaupo Meiel