Mesinike hulk Eestis kõigub, hindab Meemessi üks korraldajatest, Tarmo Mäesalu. Hobimesinikke tekib juurde ja siis nad lõpetavad.

Mee hind ja töö raskus panevad inimesi loobuma. Ka nõuded mee kvaliteedile on Eestis rangemad kui mujal Euroopas, ütleb Mäesalu. Meie loodus on aga vähem saastunud kui mõnes tööstusriigis ja Eesti mesi on puhas.

"Põhilised on igasugused saasteained, mis sinna sisse võivad sattuda. On nad siis pestitsiidide või herbitsiidide kaudu. On nad siis tööstuse – raskemetallid, mis sinna sisse võivad sattuda. Aga me oleme oma mett kontrollinud – Eesti on igatpidi puhas," rääkis Tallinna Mesinike Seltsi juhatuse liige Tarmo Mäesalu.

See peaks meeldima tarbijale – kui ta ei lase end haneks võtta. Võltsmett tuuakse Euroopasse, ka Eestisse sealhulgas palju.

"Kuidas võltsmee valmistamine käib – sellega on nüüd niimoodi, et reeglina Euroopast väljaspool tehakse maisisiirupist. On kuulda, et Hiinas tegelikult ja ka mujal on head tehased, kus isegi pannakse kohalikku õietolmu sisse. Isegi analüüsidega on väga raske selgitada, mis ta on," ütles Mäesalu.

Võimalik on välja selgitada näiteks invertaasi ehk mees sisalduva ensüümi olemasolu. See lagundab liitsuhkrud, mida me omandame raskesti, lihtsuhkruteks, mida omandame kergelt. Nii on võimalik piltlikult öeldes leida meest mesilase näpujälge.

"Kui seda ensüümi ei ole mees, siis on see meelaadne toode," ütles Eesti keskkonnauuringute keskuse meespetsialist Anna Aunap. See võib Aunapi sõnul olla tehtud millest iganes, näiteks siirupist või pumatist. "Eesti mesinikud on tublid. Nemad müüvad ikkagi mett."

Aunap soovitab pettuse vältimiseks mitte osta poest kõige odavamat toodet või parem veel – leida kohalik mesinik, kellelt oma varud osta. Esimene meemess seadiski eesmärgiks tutvustada mesinikke, erinevaid mesindustooteid ja õpetada aktiivsemaid ise mesilasvahaga mäkerdama.