"Olles Eesti kaitsetööstuse liidu asutajana 2009. aastast olnud selle sektoriga seotud, siis me oleme alati valitsusele rääkinud, et kaitsetööstus on osa kaitsevõimest. Kui ei ole kaitsetööstust, ei ole kaitsevõimet. Mida rohkem me saame Eestisse tööstust, seda paremini me oleme kaitstud. Me ei räägi ju mitte ainult rahuajast, vaid ka kriisi- ja sõjaajast. Oluline on kohapealne suutlikkus hoida need relvasüsteemid töös ja hooldatuna ka kriisi- ja sõjaajal. Kindlasti sellised lokaliseerimised, nagu me HIMARS-i puhul Lockheed Martiniga näeme, on olulised selleks, et see võime ei oleks mitte paberil Eesti jaoks olemas, vaid see võime oleks olemas tegelikult ka sellel hetkel, kui me seda vajame, ja püsivalt," lausus Veskimägi "Esimeses stuudios".

Veskimäe hinnangul on säärase firma Eestisse toomine seotud relvasüsteemide hangetega ning tänu neile oleme lõpuks sisenenud teise etappi Eesti kaitsetööstuse edendamisel.

"Me tahaksime kaitsetööstuse liiduna ilmselgelt näha, et tänasest päevast edasi umbes poole oma kaitse-eelarvest kulutame investeeringutele ja me tahaksime, et iga investeering, mis on suurem kui kümme miljonit, sellest vähemalt 30 protsenti jääks Eestisse. On ta siis sellesama ettevõtte hoolduskeskus, on see leping mõne Eesti ettevõttega, tööstusettevõte, kes teeb mingid osad või mingi arenduskeskus. See on ilmselgelt midagi, mida me peame hästi-hästi oluliseks. Me oleme nii-öelda sisenenud teise etappi Eesti kaitsetööstuse edendamisel," sõnas Veskimägi.

Kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees tõi välja, et varasemalt vaadati kaitsetööstust kaitsevõime pilgu läbi, sest usuti, et mida rohkem on tööstust, seda suurem on võimekus. Veskimäe hinnangul saadakse lõpuks aru, et geopoliitilises kohas, kus Eesti asub, on üks tööstusharu, mis võiks olla kasulik ka meile, kaitsetööstus.

"See küsimus, et mis on selle tähtsus sektori jaoks, siis paljud meie täna kõige tuntumad Eesti kaitsetööstuse lipulaevad, näiteks Milrem, on ju kasvanud tegelikult samasuguses loogikas - on alustatud lihtsama tööga ja on sisuliselt kogu aeg kogutud teadmist, oskust, juurde toodud talenti ja selle pealt tehtud juba oma toode, tehtud midagi oluliselt keerukamat ja mindud sellega välja," selgitas Veskimägi.

Lockheed Martinil on 123 000+ töötajat rohkem kui 350 tehases 35 riigis, hävitajad F-35-d, kopterid Sikorsky, HIMARS, kõik raketid ning Euroopas asuvad nad näieks Poolas, Saksamaal ja Ühendkuningriikides.

"Me ei tohi alahinnata seda, kui oluline on üldise heidutuse vaates see, et sellised ettevõtted on siinsamas Eestis. See on ka osa heidutusest. Tegelikult ka meie vaenlane näeb, et meil on olemas see tööstuslik võime ja see ei põhine ainult meie enda ettevõtetel, vaid põhineb ökosüsteemil, mille osa, ma loodan, on kasvavalt ka Eesti ettevõtted. Ma tahaks loota, et mitte ainult Lockheed Martin ei tule ja tee seda hoolduskeskust, vaid see aitab ka Eesti ettevõtetel saada Eestist välja. Päeva lõpuks kaitsetööstuses on Eestis võimalik ikkagi kasvada suureks läbi ekspordi," ütles Veskimäe.