"Minu arvates ei ole vaja neid avalikustada, sest nad võiksid muutuda sihtmärgiks Vene Föderatsiooni eriteenistustele, nii nagu nende välisminister [Sergei] Lavrov on ähvardanud ja nii nagu on see ka juhtunud Eestis ja mujal," ütles Herem ERR-ile.

Herem ütles, et kui need ettevõtted on ise avalikustamisega nõus, võib seda kaaluda.

"Praegu ma saan aru, et on kokkulepe nendega, et me neid ei avalikusta. Kui see on praegu lepingus, et me neid ei avalikusta, siis me seda ei tee. Kui need ettevõtted ütlevad, et me tahame või me oleme nõus, siis muidugi me võime seda teha. See praegu on ka veidi kokkuleppeline ja Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit on tegelikult selle protsessi juures olnud. Kui neil on vastavad ettepanekud, tulge aga kaitseministeeriumi juurde ja siis vaatame need asjad üle," lausus Herem.

Heremi sõnul ta meedia vahendusel oma seisukohti ei kujunda.

"Mina temaga läbi meedia ei suhtle, meedias me võime rääkida igasuguseid asju. Mul ei ole praegu selle tulemusel plaanis küll mingit muudatust kuidagimoodi sisse viia, selleks on vastav komisjon, kellega me niikuinii tegeleme Ukraina abi ülevaatamisega – mis põhimõtetel me seda anname ja kuidas. Selle töö käigus tõenäoliselt see teema tuleb ka üles. Aga praegu, kui te küsite, kas ajakirjanduses mingid arvamused mind palju mõjutavad, siis ma ausalt öeldes ei suuda seda isegi mitte jälgida," rääkis Herem.

Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu juht Taavi Veskimägi ütles kolmapäeval veebisaates "Otse uudistemajast", et riigilt Ukraina abistamiseks raha saavad Eesti kaitseettevõtted peaks olema avalikud. Tema sõnul nende salastamine neid ettevõtteid näiteks Vene eriteenistuste eest ei kaitse.

Riigikaitse arengukavadesse on vaja teha pidevalt muudatusi

Rääkides järgmise 10 aasta riigikaitse arengukava koostamisest ja kinnitamisest ütles Herem, et kaitseministeeriumi poolne arengukava on edastatud riigikantseleisse.

"See praegu on riigikantseleis meie poolt justkui kinnitatud. Küll aga on kevadest alates igasugused arengud toiminud, meil on palju parem arusaam. Nii et tõenäoliselt me teeksime sinna täiendusettepanekuid. Mõned asjad on täna minu laual, aga millal see kinnitatakse, on pigem küsimus riigikantseleile," ütles Herem.

Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Maris Lindmäe ütles 21. septembril ERR-ile, et riigikaitse arengukava koostamine on lõppjärgus ja valitsus loodab selle kinnitada sügise jooksul. Ta lisas, et arengukava saab lõpliku kuju pärast seda, kui valitsus on kinnitanud riigi eelarvestrateegia (RES) ja Eesti lähtepositsioonid Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.

Heremi sõnul ei olegi järgmise 10 aasta arengukavaga nii kiire. "See vaatab 10 aasta peale ja meie fookuses hetkel kindla peale on lühem aeg. Me räägime siin järgmisest neljast aastast," ütles Herem.

"10 aasta mõttes me töötame niikuinii, ja tõenäoliselt nelja aasta pärast maailm muutub väga palju, kas tehnoloogias või ohtudes. Ja siis me võib-olla muudame neid asju niikuinii. See on selline põhimõtteline plaan, kuidas me oma olemasolevaid asju alles hoiame, mida me järgmise nelja aasta jooksul kindlasti tahame hankida ja kuidas me seda teeme 10 aasta raamis. See esimene pool, kuidas me midagi alles hoiame, see on meil üsna selge, ja sellepärast ma keskendun sellele järgmisele neljale aastale," rääkis Herem.

Herem lisas, et järgmise nelja aasta arengukava on on samuti seotud riigi eelarvestrateegiaga ning kolmapäeval ta tutvustab arengukava riigikogu rahanduskomisjonis.

"Praegusel hetkel, kui kõik asjad on arengus, siis me võime üsna palju asju muuta siin ka poole aasta pealt. Aga see ei ole selles suhtes muutus – et kas me teeme rohkem õhutõrjet või suurtükke –, vaid pigem millised süsteemid kuskil saadavale tulevad ja kus kohas. Ja vahetevahel on see ka nii, et me oleme kavatsenud mingisugust asja hankida järgmisel aastal, aga siis me saame aru, et need katsetused ei ole õnnestunud ja kõik see tuleb turule alles kolme aasta pärast, nii et seal sees toimuvad ka ajalised muudatused, see on lihtsalt paratamatu," lausus Herem.