USA eksperdid: NATO ei reageeri Venemaa tegudele piisavalt jõuliselt

NATO on viimastel aastatel tugevdanud idatiiva kaitset, kuid USA julgeolekuekspertide hinnangul ei reageeri allianss Venemaa provokatsioonidele alati piisavalt jõuliselt. Eelkõige valmistavad muret hübriidrünnakud ja muud mõjutustegevused, mis jäävad NATO kollektiivkaitse rakendamise lävendist allapoole.
Venemaa võimalikust sõjalisest rünnakust NATO idatiival räägitakse meedias palju, kuid julgeolekuekspertide hinnangul tuleks tähelepanu pöörata hoopis sellele, mis toimub meie regioonis praegu.
"Ma ei arva, et praegu oleks suurimaks ohuks tavapärane sõjaline rünnak. Pigem valmistavad muret hübriidoperatsioonid ja mitmesugused mõjutustegevused, alates küberrünnakutest kuni rändesurveni," ütles julgeolekuekspert Agnia Grigas.
NATO on viimastel aastatel idatiiva kaitset märkimisväärselt tugevdanud. Ekspertide hinnangul on aga endiselt keeruline reageerida Venemaa provokatsioonidele, mis jäävad allapoole kollektiivkaitse rakendamise lävendit.
"Peame vastama igale provokatsioonile ja praegu me seda ei tee. Peame tekitama ka Venemaale teatud kahju, sest nemad tekitavad meile kahju. Kui me ei hakka seda järjepidevalt ja mõõdukalt tegema, võime oodata Venemaalt uusi provokatsioone," ütles endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst.
Heidutus ei sõltu aga ainult valmisolekust Venemaale vastata, vaid ka sellest, kas liitlastel on piisavalt relvi, laskemoona ja võimekust neid juurde toota. Euroopa kasvatab kiiresti kaitsekulutusi, kuid relvatööstus ei suuda kasvanud nõudlusega jätkuvalt sammu pidada.
Maailma üks suuremaid kaitsetööstusettevõtteid Lockheed Martin on tootmisvõimsust juba suurendanud ja plaanib seda veelgi. Uute tehaste rajamine ja tootmise kasvatamine võtab aga aastaid.
"Oleme juba alustanud tootmisvõimsuse suurendamist ja rajame uusi tehaseid üle maailma. Ainuüksi USA-s investeerime vähemalt 20 tehase rajamisse või laiendamisse, et järgmise viie aasta jooksul tootmist suurendada. Euroopas töötab meil tuhandeid inimesi ja laiendame sealgi oma tegevust. Meie eesmärk on tugevdada koostööd, et aidata riikidel arendada tipptasemel kaitsevõimekust, arvestades nende vajadusi," rääkis Lockheed Martini asepresident Dan Tenney.
Euroopa tahab samal ajal kasvatada oma kaitsetööstust ja vähendada sõltuvust USA-st. Ekspertide hinnangul sõltub Euroopa mitmete kriitiliste tehnoloogiate ja sõjaliste võimekuste puhul aga veel aastaid Ameerika Ühendriikidest.
"Euroopal on kindlasti olulisi võimekusi, kuid kaitsekulutusi ei suunata täiesti õigete vahendite ja võimekuste arendamisse. Osa kõige olulisemast kaitsevarustusest tuleb endiselt Ameerika Ühendriikidest. Usun siiski, et aja jooksul Euroopa sinna jõuab. Ja ausalt öeldes peab jõudma," lausus Agnia Grigas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"












