Veskimägi rääkis, et kõik ettevõtted, mis riigilt raha saavad on Riigikaitse Investeeringute Keskusega (RKIK) kirjutanud alla mitteavalikustamise kokkuleppe.

"Aga ma kindlasti arvan, et see võiks olla avalik. Ma ei näe mingit põhjust, et miks ei peaks või ei tohiks olla avalik," ütles Veskimägi.

"Seal on täpselt see efekt, et Eesti maksumaksja raha eest Eesti tooted Ukrainasse. Me tegelikult läbi selle Ukrainasse saatmise , me Ukrainas saame need tooted lõplikult valmis, sest iga kaitsetööstustoode saab lõpuks valmis lahinguväljal. Ja kui meil on ühel hetkel neid endal vaja siin Eestis, siis me ei tegele prototüüpidega, siis me saame Eesti ettevõtetelt juba tooteid, mis on Ukrainas katsetatud, mis on seal lahinguristsed nii-öelda saanud. Ja kui meie enda poisid ja tüdrukud peavad neid kasutama, siis me teame, et see on midagi, mille peale saab kindel olla, midagi, mida saab usaldada. Ehk mida rohkem Eesti ettevõtteid saaksid sellest meetmest kasu, seda rohkem oleks kasu sellest Eestile, seda suurem oleks kasu Eesti kaitsevõimele, seda suurem oleks kasu Eesti ettevõtetele," rääkis Veskimägi.

Septembrikuus põhjendas kaitseministeerium, et seda, millistele Eesti ettevõtetele on Ukraina abistamiseks rahalist toetust antud, ei avaldata julgeolekukaalutlustel. 2025. ja 2026. aastal on aga kokku soetatud Ukrainale 200 miljoni euro ulatuses Eesti kaitsetööstuse toodangut.

Veskimägi sõnul saavad asjast huvitatud osapooled, kaasa arvatud Venemaa, niikuinii teada, kes need ettevõtted on.

"Kes täna ei tea, on laiem avalikkus ja sellest lähtuvalt meil ka puudub nii-öelda arusaam, mis võimeid me oleme 100 miljoni eest saatnud Ukrainasse, kas need on need võimed, need tehnoloogiad, mis meil on ka Eesti kaitsmiseks vaja? Kas sellest rahast saab üks ettevõte suurema osa või panustatakse paljude ettevõtete jaoks, mis võiks olla Eesti kaitsetööstuse sektori huvi? Siis meil oleks võimalus nii avalikuks diskussiooniks selle ümber, aga ka professionaalseks diskussiooniks näiteks Eesti Kaitsetööstuse Liidu ja kaitseministeeriumi vahel, et millist kaitsetööstust me tegelikult Eestis arendada tahame ja kas see Ukraina meede toetab sellise kaitsetööstuse arendamist Eestis," arutles Veskimägi.

Veskimägi rääkis, et Ukraina lahinguväljal on end tõestanud kümneid Eesti kaitsetööstuse tooteid.

Riik peaks aitama tagada kaitsetööstusettevõtete turvalisust

Veskimägi sõnul on Eestis 260 kaitseettevõtet. "Eesti kaitsetööstusettevõtted pakuvad täna väga paljusid tehnoloogiaid väga paljude võimete jaoks," sõnas ta.

Rääkides kaitseettevõtte Milremi tootmishoone süütamise juhtumist, ütles Veskimägi, et kaitsetööstusettevõtted on taolisest ohust teadlikud olnud juba aastaid ning on oma riskiplaanid teinud. "Aga kindlasti see Milremi intsident veelkord tekitas sellise sensitiivsuse, et see on midagi, mida ei saa ignoreerida, sellega tuleb tegeleda, sellesse tuleb investeerida," sõnas ta.

"Selle tulemusena me leppisime julgeolekuasutustega kokku, et me tihendame ettevõtetele ohupildi osas julgeolekubriife, teeme neid tihedamalt. Ma usun, et ettevõtted ka ise investeerivad täna veelgi enam oma turvasüsteemidesse, eelkõige mis on siis perimeetri turvalisusega näiteks seonduv. See oli halb, aga mingis mõttes ka vajalik äratuskell ka meie ettevõtete jaoks, et see on midagi, millega tuleb tegeleda," kommenteeris Veskimägi.

Kuna enamikul kaitsetööstusettevõtetel ei ole suutlikkust oma turvalisust nii kõrgel tasemel tagada, võiks Veskimägi sõnul selles appi tulla riik.

"Kui riik näeb – ja tänane valitsuskoalitsioon on öelnud, et kaitsetööstus ja kaitsetööstuse arendamine on nende jaoks prioriteet, see on ka koalitsioonileppe selline prominentne osa –, siis kindlasti riik peab tulema siin ka oma toe ja nõuga appi. julgeolekuasutused peavad neid ettevõtteid toetama just selles osas, et anda see ohupilt, mis siis tegelikult meie ümber toimib, sest ettevõte ei ole selleks ise enamikus olukordades lihtsalt suutlik ja puudub ka raha selleks, et seda teha," ütles Veskimägi.