Päev enne, kui vaigistushagide paragrahvid jõudsid jõustuda, tuli Harju maakohtust uudis, et üks silmapaistev vaigistushagi sai kohtus tule otsa juba enne uue regulatsiooni tööle hakkamist.

ERR-i uudise kohaselt jättis Harju maakohus rahuldamata Parvel Pruunsilla hagi ajakirjanik Martin Laine ja Delfi Meedia AS-i vastu. Nimelt kirjutas Laine möödunud aasta veebruaris Eesti Ekspressis artikli teabe pinnalt, mis tuli avalikuks kriminaalkohtumenetluses, kus riik süüdistas Priit Humalat toimingupiirangu rikkumises ja Parvel Pruunsilda sellele kaasa aitamises. Olgu ära märgitud, et tänavu märtsis jõustus kohtuotsus, millega mõisteti mõlemad mehed õigeks.

Laine kirjatükk paljastas kohtuistingul ette loetud Pruunsilla e-kirjavahetuste pinnalt, kuidas erakonna suurdoonor parteis niite tõmbas. Pruunsild ise keeldus ajakirjaniku küsimustele vastamast.

Riigi kodanikena peaks meile olema erakondade tegevus ja ka nende siseelu täiesti läbipäistev. Meie oleme poliitikute tööandjad ning ka tööandjal on põhimõtteliselt õigus töötaja tööalaste e-kirjadega tutvuda. Tööandja ei või muidugi reeglina lugeda töötaja isiklikke e-kirju, kuid segaduse vältimiseks tulebki töötajatele anda ette kindel reeglistik selle kohta, kas ja kuidas võib tööalast e-posti kasutada isiklikuks suhtluseks. Selle teema kohta on andmekaitse inspektsiooni veebilehel selgitusi.

ERR-i kajastuse kohaselt nõudis Pruunsild ajakirjanikult ja Delfilt, et nood lõpetaks tema isikuandmete väidetavalt ebaseadusliku töötlemise, eemaldades artiklist kõik laused, kus tema isikuandmeid puudutatud on. See on juba eos absurdne ja üle võlli, kuivõrd Pruunsild on avaliku elu tegelane.

ERR-i kohaselt oli Pruunsilla esindajate väitel artiklis kokku lausa 44 probleemset tahku, "alates soovitusest muuta Tõnis Paltsi arvamusartikli pealkirja, kuni soovituseni teha mõni Isamaa liige "staarpoliitikuks" ja teine tuua "keskmisesse tsooni"". Kes ise Laine artiklit Eesti Ekspressis lugenud pole ega seda teha soovi, võin käsi südamel teile kinnitada, et Pruunsilla trussikutest seal kajastuses juttu ei olnud. Kogu kajastus puudutas Pruunsilla suhtlust parlamendierakonna või sellega äriliselt või poliitiliselt seotud isikutega, mitte tema eraelu. Samas soovitan vähemalt tartlastel see tragikoomiline lugu läbi lugeda.

Siinkohal on ehk ka oluline märkida, et kuigi Humal ja Pruunsild mõisteti õigeks, pidasid kohtud Pruunsilla e-kirjade kogumist kriminaalmenetluses õiguspäraseks ehk need e-kirjad ei osutunud lubamatuteks tõenditeks, mis muudaks nendest johtuva teabe meedias avaldamise küsimuse kraadi võrra keerulisemaks. Teine lugu oli Priit Humala ühe e-postkasti sisuga, kuna selle osas tegid menetlejad lihtpäringu otse Telia Eesti AS-ile, mistõttu peeti seda sõnumisaladuse rikkumiseks. Pruunsilla e-kirjad seevastu saadi BigBankilt, mitte üldkasutatava meiliteenuse pakkujalt.

Kokku nõudis Pruunsild ajakirjanikult ja Delfilt ligi pool miljonit eurot. Maakohus märkis nõude summa kohta, et Pruunsild on nõuet kunstlikult suurendanud. Harju maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja nimetas seda vaigistushagiks. Maakohtu otsus pole veel jõustunud ja Pruunsild lubas selle ka edasi kaevata, aga sel päeval, mil Pruunsild selle vaidluse võidab, tuleb sõna- ja ajakirjandusvabadus Eestis surnuks kuulutada.

Kuid alates 30. juunist on tänu Euroopa Liidule meie õiguskorda jõudnud ka täitsa päris LÄTAK-i regulatsioon, mille eesmärk on anda kohtutele menetluslik võimalus visata sellised vaigistushagid juba eos välja. Kuritarvituslikuks hagiks on uue regulatsiooni kohaselt hagid, mis on esitatud avalikus arutelus osalemisega seoses. See on hagi, mis lähtub füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtust või tegevusest, mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega ning millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti- ja teadusvabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust.

Kuritarvituslikuks muudaks sellise hagi muu hulgas asjaolu, et nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik. Kuritarvitusele võib viidata ka see, et hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust, nagu näiteks mõni hagemisaldis suunamudija või mõne oma lapse tapmises süüdi mõistetud kurjategija vanemad.

Kuritarvituslikkuse - kes selle sõnakasutuse valis, läheb põrgusse - hindamisel arvestab kohus ka seda, kas hageja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega.

Kui kohus tuvastab, et tegemist on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku hagiga, võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata. Isegi, kui hagi on menetlusse võetud, jätab kohus sel juhul hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohus võib hagejat kuritarvitusliku hagi esitamise eest ka trahvida kuni 9600 euro ulatuses.

Eks tulevikus ole näha, kas ja mil määral uued paragrahvid solvamishagidele pidurit tõmbavad. Näiteks Kairi Kuusemaa vanemate nõudekirjade ja hagide puhul kummitab mind siiamaani üks veider tahk. Kui Kuusemaa kaitsjalt Robert Sarvelt küsiti möödunud aasta veebruaris Krimiraadios, miks ta soovis, et Kuusemaa üle kohtu pidamine oleks avalik, olid tema vastused vastuolulised. Kõigepealt selgitas Sarv: prokurör ei soovinud asja kinniseks kuulutada. Samas tunnistas ta, et ka tema klient Kuusemaa ei soovinud seda. Sarv märkis, et Kairi Kuusemaa soovis selle kohtupidamise avalikkust, et inimesed saaksid oma küsimustele vastuseid ning et tal ei olevat selles kaasuses midagi varjata. Samas Kuusemaa ise - see üks ja ainus inimene, kes teab, mis tegelikult juhtus - ju ütlusi ei andnud.

Au ja kiitus Krimiraadio saatejuhtidele, kes pressisid asja edasi, et miks siis Kuusemaa ikkagi ütlusi ei andnud, kui tal polnud midagi varjata. Sarv selgitas, et see oli tema kui kaitsja soovitus ning strateegiline plaan. Kui saatejuhid Sarve sama rada pidi edasi küsitlesid, teatas too ühtäkki hoopis, et kohtumenetluses on eesmärk ikkagi võita, mitte avalikkuse uudishimu rahuldada - kuigi avalikkuse küsimustele vastamine oli väidetav põhjus, miks sooviti avalikku kohtupidamist.

Sarve intervjuud tasub väga tähelepanelikult kuulata, sest sealt lipsas läbi ka remark, et Sarve prominentsem töökogemus laimu- ja solvamishagide valdkonnas võib olla üks põhjus, miks just tema Kuusemaa kaitsjaks osutus. Et mitte ise laimuhagi kaela saada, siis lubage, ma tsiteerin:

"Ma arvan, et siin on mängus mingil määral see, et avalikkus teabki mind eelkõige kui ütleme selle laimu poolega tegeleja, aga see töövaldkond või tööpõld, millega ma olen elus kokku puutunud, on kindlasti laiem. Ja kuna siin oligi need erinevad nö aspektid olid mängus, siis see oligi nagu hea võimalus, kuidas nö minu spetsialiteete ja kogemust ära kasutada".

Millised aspektid siin mängus olid? Kas laimu- ja solvamishagide aspektid? Kas see oli algusest peale osa kaalutlustest? Avaliku kohtupidamise tulemusel on tänaseks tekkinud olukord, kus üks advokaadibüroo on saanud rohkelt tööd Kuusemaa vanemate nimel solvamisnõudekirjade ja -hagide treimise ning kohtuuste kulutamisega. Eks näis, kas see uus LÄTAK-i regulatsioon pidurdab solvamishagide ärisuuna hoogu või mitte.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.