Hagi käis ümber Eesti Ekspressi paberlehes ja portaalis avaldatud artikli "Sõimasin Paltsi ja lubas uue artikli vanale peale saata." Isamaa suurdoonori postkastist paistab parteitöö köögipool", kus Laine kirjutas Pruunsilla ja tollase Tartu abilinnapea Priit Humala (Isamaa), kes nüüdseks uuesti samas ametis, kohtuasjast avalikuks saanud dokumentidest.

Prokuratuur süüdistas Humalat toimingupiirangu rikkumises ja Pruunsilda samale kuriteole kaasaaitamises. Süüdistus oli seotud Eesti Rahva Muuseumi endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on. Lõpuks jättis Tartu ringkonnakohus jättis Tartu maakohtu õigeksmõistmise jõusse ning prokuratuur otsust edasi ei kaevanud.

Küll aga olid istungitel arutelu all e-kirjad ja telefonikõned Isamaa suurtoetaja Pruunsilla ja erinevate erakonna poliitikute vahel, millest Laine artiklis kirjutaski.

Nimelt tahtis Pruunsild Delfi Meediale ja Lainele esitatud hagis, et nad lõpetaks tema isikuandmete väidetavalt ebaseadusliku töötlemise, eemaldades artiklist kõik laused, kus neid puudutatud on.

Selliseid juhtumeid oli Pruunsilla esindajate vandeadvokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla väitel artiklis kokku 44 korda, alates soovitusest muuta Tõnis Paltsi arvamusartikli pealkirja, kuni soovituseni teha mõni Isamaa liige "staarpoliitikuks" ja teine tuua "keskmisesse tsooni".

Hagejate sõnul võib olla avalikkusel õigustatud huvi kriminaalasja asjaolude ja menetluse kohta. Küll aga ei ole avalikkusel isikuandmete töötlemiseks huvi eraeluliste e-kirjade, sõnumite ja kõnede kohta, mis ei oma kriminaalasjas tähendust ega puutumust esitatud süüdistuse kohta.

Nende sõnul ei olnud andmete töötlemine kooskõlas ka ajakirjanduseetikaga, sest Laine polnud asja kajastamisel erapooletu.

Menetluskuludena palus Pruunsilla pool välja mõista kulud õigusabile 28 626,52 eurot koos käibemaksuga. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise sellelt summalt.

Lisaks sellele soovisid ärimehe esindajad ka, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja 417 384 eurot isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Delfi Meedia esindajad vandeadvokaadid Mari Männiko ja Annegret Reisi selgitasid vastuväites, et ajakirjanduse sekkumine avalikkuse tähelepanu väärival teemal peab olema põhjendatud, samas ei kaalu õigus eraelu puutumatusele üles ajakirjandusvabadust.

Lisaks ei ole nende hinnangul artikliga Pruunsilla privaatsfääri üldse tungitud.

"Artiklis on avaldatud hagejaga seoses selliseid andmeid, mis ei kuulu hageja privaatsfääri. Avaldatud ei ole isiklikke vestluseid, sellised vestlused, mis on seotud hageja poliitilise ja majandusliku mõjuvõimuga. Isiklikud vestlused ei oleks huvi pakkunud ajakirjandusele ega olnud aluseks ERJK uurimisele,"

Esindajate sõnul ei kahjusta artikkel ülemäära hageja huve, mida kinnitab asjaolu, et hageja ei vastanud ajakirjaniku korduvatele päringutele.

"Kui hageja oleks tunnetanud ohtu, oleks ta võinud oma seisukohti ajakirjanikule avaldada."

Lisaks peaks Delfi Meedia esindajate sõnul hageja tõendama, et kõik 44 tsitaati tema isikuandmeid sisaldavad. Tsitaatidest 11 puudus nende sõnul aga mis tahes viited Pruunsilla isikule. Selle väitega nõustus ka kohus.

Laine esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma väitis lisaks, et kõik Laine artiklis kajastatud vestlused ei kuulu Pruunsilla eraellu, vaid on seotud otseselt Eesti poliitika kujundamisega.

Kohtu hinnangul ei vaielnud pooled selle üle, kas Pruunsild mõisteti artiklis kajastatud kriminaalasjas õigeks või kas ta on Isamaa toetaja ja lihtliige, vaid hoopis selle üle, kas Pruunsilla tsitaadid sisaldavad tema isikuandmeid, mida on ebaseaduslikult töödeldud.

Lisaks sellele muutis hageja menetluse käigus oma nõudeid, sest kui alguses nõudis Pruunsilla pool nii Lainelt kui Ekspressilt tema isikuandmete töötlemise lõpetamist ning tsitaatide eemaldamist, siis hiljem nõuti seda ainult Ekspressilt.

Kohus jättis andmete eemaldamise nõude rahuldamata, sest tuvastasid, et Delfi Meedia ja Laine avaldasid andmeid õiguspäraselt ning sestap polnud põhjust ka mittevaralise hüvitise nõude rahuldamiseks.

Isegi kui Pruunsilla leeri nõuded oleks olnud vettpidavad, siis oleks hageja rahalised nõuded olnud kohtu arvates liiga suured.

"Hageja on nõuet kunstlikult suurendanud, lugedes rikkumiseks iga lause avaldamise ning suurendades seejärel nõuet omakorda viisil, kus hageja on eraldiseisvaks rikkumiseks pidanud e-kirja saatmise fakti ja selle sisu avaldamist."

Kohtu hinnangul paistab nendest asjaoludest, et "tegemist [on] hageja sooviga ajakirjandust vaigistada, millist soovi kohtumenetluses toetada ei saa."

Harju maakohus otsustas hagi jätta kõikides nõuetes rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Pruunsild kavatseb otsuse kindlasti edasi kaevata

Laine sõnas ERR-ile, et nõustub ilmselgelt maakohtu otsusega, sest ka tema hinnangul on hagi eesmärk ajakirjandust vaigistada.

"Pruunsild üritas keelata mul ja väljaandel avaldada faktiliselt täpset informatsiooni, mida arutati avalikel kohtuistungitel. Igaühel oli ligipääs sellele infole, sest kohtupidamine Eestis on avalik," selgitas ajakirjanik.

Kuna otsus pole jõustunud, siis ütles Laine, et teemat pikemalt kommenteerida ei soovi, kuid lisas siiski kokkuvõtlikult: "Paraku on see juba trend, et hagid uuriva ajakirjanduse vastu muutuvad aina kafkalikumaks. Mul on olnud paari viimase aasta jooksul juba mitu vaidlust, kus me ei vaidle üldsegi faktiväidete üle, vaid selle üle, kas üldse asjadest kirjutada tohib."

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest ning Pruunsild lausus ERR-ile, et pole kohtuotsusega veel tutvunud, kuid kavatseb selle kindlasti edasi kaevata.

Varem on Pruunsild käinud kohut nii ajakirjanik Erik Moora, praeguse Euroopa Liidu kõrge välisesindaja ja endise peaminister Kaja Kallasega. Mõlemad need vaidlused on seotud olnud väidetava laimuga.

Moora puhul seisnes asi selles, et ta kirjutas sotsiaalmeediasse Parvel Pruunsilla Isamaa annetuste teemalise postituse alla: "Eesti suurim poliitiline korruptsioon". Lisaks vastas ta ühe kasutaja küsimusele, milles sõnas annetustele viidates: "esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid."

Harju maakohus hagi ei rahuldanud, kuid selle edasikaebamisel otsustas Tallinna ringkonnakohus, et Moora avaldatud väited olid väärtushinnangud, milles ärimees Pruunsilla seostamine korruptsiooniga oli liialdatud. Ajakirjanik pidi seepärast maksma ärimehele kahjuhüvitiseks 500 eurot.

Kallase kohtuasi sai alguse 2023. aastal ja selle aluseks on Kallase samal aastal 6. juulil valitsuse pressikonverentsil Delfi ajakirjanikule antud kommentaar Pruunsilla poliitilisest tegevusest. Selles asjas menetlus veel käib ning uue istungi või kohtulahendi aega ei ole välja kuulutatud.

Samuti on Pruunsild vaielnud kohtus rahandusminister Jürgen Ligiga tsitaatide üle, mis seostasid Pruunsilda ja teise pensionisamba n-ö vabaks laskmist 2021. aastal. Ligi ja Pruunsild jõudsid oma vaidluses kompromissini 2025. aastal. Pooled esitasid ajakirjandusele ühispöördumise, kus märkisid, et aeg-ajalt esineb poliitilises debatis mitmetimõistetavusi.

Pruunsild esitas 2020. aastal hagi ka Siim Kallase vastu, sest too väitis Õhtulehele antud intervjuus, et aasta varem toimunud riigikogu valimiste järel oli keegi "nupumees" soovitanud Reformierakonnal koalitsiooni pääsemiseks rääkida läbi ärimees Margus Linnamäe ja Pruunsillaga, et nad Isamaale vastava käsu annaks. Selle hagi võttis Pruunsild aga üsna pea tagasi.

Lisaks sellele kirjutas Eesti Ekspress juunis, et Pruunsild kaebas kohtusse ka "Pealtnägijas" tema kohta ilmunud loo. Harju maakohus leidis lahendis, mis pole jõustunud, et ERR ületas lugu tehes lubatud piire. Nimelt mängiti saate reklaamis telefonivestluse katkend, milles ettevõtja ütles, et soovib elada rahulikku elu ning et konservatiivsete vaadetega ärimeestest tehakse tema hinnangul "ainult Mordor".

Pruunsild pöördus seejärel kohtusse ning hagiga keelati selle materjali kasutamine ära, kirjutas Ekspress.