Proovisin kord tehisaru abi kasutada ühe arvamusloo kirjutamisel. Mind huvitas, kas on mingeid teadusuuringuid, mis teatud hüpoteese kinnitaks või ümber lükkaks. Tehisaru kirjutas mulle soravas inglise keeles kauneid vastuseid koos viidetega. Vastused olid täis kõiksugu huvitavaid väiteid.

Hakkasin siis ühe kaupa küsima: mis on selle konkreetse väite allikas? Mõnikord oli vastuseks: "Vabandust, ükski allikas päris täpselt nii ei ütle. Minu viga, aitäh tähelepanu juhtimast." Mõnikord aga oli vastuseks allikaviide, mida kontrollides selgus, et allikast siiski päris sellist järeldust teha ei saanud.

Kui juhtisin tehisaru tähelepanu sellele, et tema väide ei lähe allikaga kokku, vabandas tehisaru kenasti ning tänas taaskord tema möödapanekule tähelepanu juhtimast. Pärast mitut ringi sellist edasi-tagasi põrgatamist hakkasin tundma, et hoopis mina aitan tehisaru, mitte vastupidi. Tundsin end kui tehisaru õpetaja või treener, kes juhib tähelepanu tema vajakajäämistele.

Loomulikult erinevad tehisaru lahendused kvaliteedi poolest märgatavalt ning odava hinna eest ei maksa ülemise otsa teenust oodata. Olen saanud paar korda katsetada ka uhkemat juurale fokusseeritud tehisarulahendust, mille allikaviited ja analüüs avaldasid mulle siiralt muljet. Sestap ei ürita ma üldse väita, et tehisarust ei võiks juuras hulganisti kasu olla, kindlasti võib; nii nagu relvast võib enesekaitsevahendina kasu olla, kui sa just relva oskamatu käsitlemise tõttu iseendale jalga ei tulista.

Sõltumata hinnaklassist ja kvaliteedist tuleb tehisaru kasutamisel alati olla allikakriitiline. See ei tähenda mitte lihtsalt allika olemasolu kontrollimist, vaid ka selle sisusse süvenemist. Tehisaru võib aidata allikate leidmisega ning anda mõtteid ja inspiratsiooni ning ka tagasisidet juba tehtud tööle, kuid ta ei saa - vähemalt mitte veel - asendada inimese enda mõttetööd.

Välismaalt, eelkõige USA-st on juba pikemat aega tulnud uudiseid selle kohta, kuidas tehisaru luulud on jõudnud kohtule esitatud menetlusdokumentidesse. USA-s on probleem muidugi märksa hullem, kuna erinevalt meist on nende õigussüsteem üles ehitatud pretsendendiõigusele.

Pretsedendiõiguse puhul loovad kohtunikud oma lahenditega uusi õigusreegleid. Nii on ka USA juuraõpikud tihti üles ehitatud kohtulahendite analüüsile, kuna reeglid tekivadki kohtupraktika pinnalt. Sellises süsteemis on tehisaru hallutsinatsioonidel palju rohkem mänguruumi. Kuid ka meie väiksel Maarjamaal on vaikselt hakanud tekkima näiteid sellest, kuidas tehisaru tekitab kohtumenetlustes probleeme.

Pärast jaanipühi tuli riigikohtust uudis, et vähemalt üks selline tehisaru kasutamisest tekkinud kaasus on nüüdseks ka lõpplahenduse leidnud. Nimelt oli üks punt inimesi esitanud kaebuse halduskohtusse raieloa andmise vaidlustamiseks. Menetluses esitati kohtule dokument, milles viidati lageraie mõjusid puudutavatele teadustöödele. Riigikohtu pressiteate kohaselt avastas kohus, et viidetes nimetatud Eesti teadlasi ei ole päriselt olemas ja kirjeldatud teadustöid polnud võimalik leida.

Sisuliselt oli tegemist valede faktiväidete esitamisega kohtule. Halduskohus trahvis ühte kaebajatest 150 euroga ning veel üheksat kaebajat 50 euroga. Kaebajatele see muidugi ei meeldinud. Nemad olevat kaitsnud end argumendiga, et tehisaru kasutamine pole keelatud ning nemad ei soovinud tahtlikult kohut eksitada. Loomulikult pole see keelatud, aga menetlusdokumendi sisu eest vastutab selle esitaja sõltumata sellest, kas ta kasutas dokumendi kasutamisel naabrimehe või tehisaru abi.

Halduskohus olevat rõhutanud, et kui kaebaja viitab teadusallikatele, siis peab ta olema veendunud, et need on ka päriselt olemas ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis väidetakse. Tundub üsna ilmselge ja loogiline. Kaebajatele aga ei tundunud, sest nad kaebasid asja edasi ringkonnakohtusse. Viimane nõustus alama astme kohtuga. Riigikohus keeldus asja menetlusse võtmast ning nii see trahviteema jõustuski.

Õige kah. Kui ilma juriidilise hariduseta kaebaja paneb kohtusse pöördudes õigusküsimustega mööda, on see täielikult arusaadav, sest õiguse korrektne rakendamine ongi kohtute enda töö, eriti halduskohtus. Kui kohtusse pöörduja esitab kohtule faktiväiteid, viidates teadusuuringutele, mida pole olemas, on see igal juhul kivi inimese enda kapsaaeda.

Nii selgitas ka Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, et halduskohtumenetluses ei eeldata inimeselt tegelikult õigusteadmisi, vaid piisab sellest, kui inimene kirjeldab oma elulist probleemi ja soovitavat lahendust ning edasi on juba kohtul kohustus aidata tal vormistada enda õiguste tõhusaks kaitseks sobiv nõue. Ta lisas, et nii menetlusosaliste enda kui ka kohtu töökoormuse huvides oleks parem, kui nad ei esitaks kohtule tehisaru koostatud segadust tekitavaid dokumente, vaid pöörduksid kohtusse otse ja oma sõnadega.

Üks asi on see, kui mittejuristidest menetlusosalised tehisaru liigselt usaldavad. Hoopis hirmsam on minu vaatest see, kui päris juristid või lausa advokaadid tehisaru luulude õnge lähevad.

Selle aasta algul tuli Tartu ringkonnakohtust ühes kriminaalasjas lahend, milles kohus kurjustas süüdistatavale määratud kaitsjaga, et tolle esitatud apellatsioonkaebus oli täis vigu, mis selgelt olid lihtsalt tehisaru luulud. Nimelt oli advokaat apellatsioonis viidanud riigikohtu väidetavatele lahenditele, mida pole üldse olemas (st vastava numbriga lahendeid ei eksisteeri). Lisaks oli advokaat esitanud mitmeid väiteid riigikohtu lahendite kohta, mis ei läinud lahendite sisuga kokku.

Üks vahva näide: "Apellatsioonis toodu kohaselt käsitleb riigikohtu otsus nr 3-1-1-67-14 ähvarduse tõsiseltvõetavuse küsimust. Tegelikult käsitleb see lahend keskkonnakaitseloata tegutsemise asjas kontrollmõõdistamise, mõõtetulemuse jälgitavuse ja keskkonnakahju arvutamist." (Tartu ringkonnakohtu 17.02.2026 lahend asjas nr 1-24-5343, p 31).

Ringkonnakohus võttis oma hävitava analüüsi apellatsiooni väärväidetest kokku sõnadega, et mitte ükski kaitsja viidatud arvukatest riigikohtu lahenditest ei sisalda apellatsioonis väidetud õiguslikke seisukohti. Sellest järeldas kohus, et tegemist on tehisaru koostatud tekstiga, mida kaitsja polnud vaevunud kontrollima.

Advokaat oli riigilt taotlenud riigi õigusabi kinni maksmist ulatuses, mis vastanuks 4,5 töötunnile. Nii öelda "karistuseks" selle eest, et apellatsioon oli täis tehisaru luulusid, pidas ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kaitsjatasuks kulusid 1,5 töötunni ehk kolm korda väiksemas ulatuses.

Ma ei tea, kas advokaat ka advokatuuris sellise teguviisi eest vaibale kutsuti, aga loodan väga, et kutsuti. Advokatuuri liikmeks olemine peaks vähemalt teoorias olema teatud määral kvaliteeditempel. Kui advokaat lubab endale nii labast viga nagu tehisaru luulude esitamine menetlusdokumendis, siis peaks advokatuur kutseorganisatsioonina sellele täie tõsidusega reageerima.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.