Parvel Pruunsild ja Priit Humal nõuavad Eesti riigilt kahjuhüvitist, sest nende sõnul pole riik taganud isikuandmete säilitamisel ja kogumisel neile õigusi ega korrastanud seadusi.

Kohtuasja tähtaega on praeguseks kaheksa korda edasi lükatud ja viimati jäi otsuse kuulutamine ära sellel kolmapäeval.

Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et vastne edasilükkamine on kohtuniku hinnangul ilmselt viimane.

"Antud asjas sai suvel edasilükkamisi tehtud optimistlikult lühikeste tähtaegadega, uskumuses, et materjalidega tutvumiseks jääb kohtunikul rohkem aega kui tegelikkuses võimalik oli," põhjendas Vilu.

Tema sõnul on otsuse kirjutamisel osutunud oluliseks kahe liidetud asja väga suur õiguslik keerukus – tegemist on pikemaajalisema õigusliku vastuoluga Eesti ja Euroopa Liidu seadusandluse vahel.

"Kahjunõuete puhul on siin lisaks käesoleval juhul need esitatud nii Eesti kui EL-i õiguse alusel. Kohtumenetluse käigus tõusetus ka küsimus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamisest olukorras, kus vastuolu EL-i seadusega on tunnistatud, mis on omakorda täiendavalt keerukas õiguslik küsimus," lisas Vilu.

Pressiesindaja märkis, et tegemist on inimeste privaatsuse ja laiemalt põhiseaduse ühe alusõiguse – vabadusõiguse – küsimusega, mis on seoses igasuguste andmete digitaliseerimise ja väga suurtes mahtudes töötlemisega muutunud üheks keerulisemaks küsimuseks tänapäeva õiguslikul reguleerimisel.

Teise otsuse viibimise põhjusena tõi Vilu välja toimiku mahukuse: see koosneb üle 5000 leheküljest, millele lisanduvad mitmed mahukad ja keerulised EL-i kohtu otsused ja valdkonda reguleerivad EL-i õigusaktid.

"Kolmandaks – hetkel on kohtuniku kätte korraga sattunud kolm väga keerukat ja suuremahulist vaidlust, millede kõrvalt tuleb hakkama saada ka väga kiireloomuliste asjadega," tõdes Vilu.

Kohtuasja korduvad edasilükkamised on tema sõnul ühelt poolt seotud konkreetse asja eripäradega, kuid ühtlasi ka märgiks laiemast suundumusest, sest lisaks eelmainitud põhjustele on murekohaks juba pikalt räägitud kohtuasjade arvu kasv ning kasvanud on ka paljude asjad keerukus ja kohtuasjade hulk.

"Keerukamate ja ka mahukate asjade lahendamine nõuab kohtunikult paratamatult rohkem aega, mida kuskilt juurde võtta ei ole. Kohtute tööd mõjutavad hetkel aga väga oluliselt ka kiireloomulised kohtuasjad, mis tuleb eelisjärjekorras ja lühikese tähtaja sees lahendada," lausus Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja.

Humala ja Pruunsilla kohtuasja otsuse kuulutamise uueks tähtajaks on määratud 29. oktoober.

Pruunsild ja Humal süüdistavad riiki õigusvastases andmete kogumises

ERR on varem kirjutanud, et Pruunsild ja Humal said kriminaalasja arutamise käigus teada, et Telia Eesti on väljastanud prokuratuurile neilt kogutud isikuandmeid.

Pruunsild ja Humal tõid oma kaebuses välja, et riigikohtu 2021. aasta lahendi kohaselt ei tohi EL-i õiguse alusel andmeid säilitada ja kasutada kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil. Kaebajad leiavad lisaks, et see norm on vastuolus ka põhiseaduse 11. paragrahviga ja nende suhtes on andmeid kogutud ja säilitatud õigusvastaselt.

Seega on riik kaebajate hinnangul tunginud teadlikult õigusvastasele normile tuginedes nende privaatsfääri ülemäärases ulatuses ja tekitanud neile sellega mittevaralist kahju.

Kaebajad leiavad, et riigile oli selline õigusvastane olukord teada kõige hiljemalt riigikohtu viie aasta tagusest otsusest, kuid sellele vaatamata ei ole riik täitnud põhiseaduse 14. paragrahvist tulenevat kohustust tagada isikute õigused ega ole ette valmistanud ja vastu võtnud olukorda lahendavat seadust.

Lisaks on Eesti riik Pruunsilla ja Humala hinnangul teadlikult jätkanud selliste isikuandmete väljanõudmist sideettevõtetelt ja kasutanud neid jätkuvalt kriminaalmenetlustes, sealhulgas kaebajate vastu peetud kriminaalmenetlustes. Pruunsild ja Humal nõuavad riigilt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud summas.

Justiits- ja digiministeerium riigi esindajana on kaebusele vastu vaielnud, märkides, et riigivastutuse seaduses kahju hüvitamiseks ette nähtud eeldused ei ole selles asjas täiel määral täidetud.

Tänavu aprilli lõpus esitas Pruunsild hagi telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu, nõudes ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaitsepolitsei esitas 2023. aasta mais Humalale ja Pruunsillale, kes mõlemad kuuluvad erakonda Isamaa, kahtlustuse vastavalt toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ja toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises. Kaitsepolitsei hinnangul oleks Humal pidanud ennast taandama otsuste juurest, kus Eesti Rahva Muuseumi endine näitusehoone Kuperjanovi tänav 9 müüdi enampakkumisel üliõpilaskorporatsioonile Sakala, mille liige Pruunsild on.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus mõistsid mehed õigeks. Prokuratuur otsust riigikohtusse edasi ei kaevanud.