"Tänan kõiki, kes on minule toetust avaldanud, kuid ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud. Olen õiguskantslerina endiselt erapooletu ja jätkan sellest põhimõttest lähtudes oma tööd," ütles Madise.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik avalikustas ERR-i portaalile kolmapäeval antud intervjuus, et SDE juhid otsustasid teistele erakondadele võimaliku presidendikandidaadina välja pakkuda õiguskantsler Ülle Madise nime.

Kiige hinnangul on eelnevad vestlused eri erakondade poliitikute vahel andnud kindlust, et Madise võiks saada riigikogus vajalikud hääled ehk vähemalt 68 saadiku toetuse.

Samas tunnistas Kiik, et tema isiklikult Madisega sel teemal otse rääkinud pole, kuid seda on teinud SDE ja teiste erakondade poliitikud ning edasine sõltub sellest, kuidas Madise otsustab.

Sotsiaaldemokraatide mõtet on toetanud Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud. Isamaa ja Keskerakond on jäänud vaoshoitumaks ja kritiseerinud viisi, kuidas sotsid ettepanekuga välja tulid. EKRE on lubanud seista oma presidendikandidaadi Mart Helme taga. Riigikogu arvukad nn aknaalused on Kiige väitel lubanud toetada Madiset, kui ta peaks otsustama kandideerida.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Üles ei tohi seada tegevväelast ega isikut, kes on olnud president kaks ametiaega järjest. Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.

Olulised tähtajad:
• 21.–24 . august: kandidaatide esitamine;
• 2. september: esimene hääletusvoor riigikogus;
• 3. september: vajadusel teine ja kolmas hääletusvoor riigikogus.