"Rehkendus meie kolme erakonna peale on 63, sest Zuzu Izmailova on öelnud, et tema ei toeta ja aknaalustest minu teada on kolm häält. 67 häält," ütles Kallas Vikerraadio saates "Uudis+" vastuseks küsimusele mitu häält Madisel koos on.

Presidendi äravalimiseks riigikogus oleks minimaalselt vaja 68 toetushäält.

Madisele on toetust avaldanud peaministripartei Reformierakond, millel on riigikogu fraktsioonis 37 liiget ning lisaks veel kahe fraktsioonitu saadiku hääl, Eesti 200 fraktsioonis on 13 liiget ning opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni kuulub üheksa ning sellega koos hääletab veel viis saadikut, kellest Izmailova on öelnud, et ei toeta Madiset. Nende numbrite põhjal oleks kolmel fraktsioonil koos 65 häält, mis tähendab, et nn aknaalustest oleks presidendi äravalimiseks vaja veel vähemalt kolme häält.

Tõdemusele, et praegu on veel mõned hääled puudu, vastas Kallas: "No puudu on Isamaa või Keskerakonna toetus."

"Ülle Madise taga on täna kõige suurem toetushulk riigikogus, aga see lõplik lahendus, kas Ülle Madisest saab järgmine president, on täna tegelikult Keskerakonna ja Isamaa otsuse taga," lisas ta.

"Mis põhjusel nad seda otsust Eesti inimestele ei ütle, on minule arusaamatu. Mina arvan, et riigimehelik oleks täna selgelt välja öelda, et kui Ülle Madise esitatakse kandidaadiks ja see ei ole ju probleem, esitada need 21 allkirjaga hommepäev ära, [ehkki] tähtaeg on küll veel mõne aja pärast. Aga kas Isamaa ja kas Keskerakond toetaksid Ülle Madist sel juhul – see vastus on puudu sellest teadmisest, kas Ülle Madisest saab järgmine president," tõdes haridus- ja teadusminister Kallas.

Ta lisas, et ei näe põhjust, miks mõni erakond ei peaks Ülle Madiset toetama.

"Ma seda põhjust ei näe, välja arvatud parteiline huvi riigikogu valimiste eel näidata valitsusele, et nad on saamatud ja lasta presidendivalimised põhja sellel eesmärgil. Mitte sellel eesmärgil, et Ülle Madise ei sobiks presidendiks – Ülle Madisel on väga suur toetus ka Eesti inimeste seas, aga kahjuks mõnel juhul kaaluvad parteilised huvid ühiskondlikud huvid üle," rääkis ta.

Kallase sõnul on õiguskantsler Madise väga tugev, pädev ning inimesed toetavad ja armastavad teda kui inimest presidendi ametikohale.

Izmailova: Madise kandidatuuri suurimaks takistuseks on valitsuse avalik plähmerdamine

Sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova hinnangul on aga Madise kandidatuuri kõige suuremaks takistuseks just koalitsiooni poliittsirkus.

"Mõistan, et 1,5-protsendilise toetusega erakonnal on raskusi poliitikas orienteerumisega, aga nii palju võiks ikka aru saada, et Ülle Madise võimaliku kandidatuuri kõige suuremaks takistuseks on valitsuserakondade endi avalik plähmerdamine. Kui neil oleks päris soov ja vajalikud hääled, et Madise presidendiks valida, oleks 21 toetusallkirjaga avaldus juba ammu letti löödud," sõnas Izmailova.

Izmailova lubas anda oma hääle parimale kandidaadile ning ei välista Madiset.

"Mis puudutab minu isiklikku seisukohta, siis saan kinnitada, et olles liitunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, kus erinevalt Eesti 200-st on eriarvamused lubatud ja arutelukultuur au sees, saab minu hääle parim kandidaat. Meie erakonna pika poliitilise kogemusega juhtkond leiab, et praegu on selleks ametisolev õiguskantsler. Kui Madise otsustab kandideerida, ootavad meid ees sisulised arutelud ja kohtumised ning ma ei välista, et saame oma eriarvamused lahendatud," ütles sotsiaaldemokraat.

Izmailova soovitas valitsuskoalitsioonil mitte lasta end halvast reitingust liigselt häirida ja Isamaa ning Keskerakonna kritiseerimise asemel tööle keskenduda.

"Kui Eesti 200 tunneb, et koos reitinguga on ka motivatsioon on otsa saanud, siis oleks kõigi suhtes aus seda tunnistada ja lihtsalt laiali minna," lisas Izmailova.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40-aastane. Üles ei tohi seada tegevväelast ega isikut, kes on olnud president kaks ametiaega järjest. Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.

Olulised tähtajad:
• 21.–24. august: kandidaatide esitamine;
• 2. september: esimene hääletusvoor riigikogus;
• 3. september: vajadusel teine ja kolmas hääletusvoor riigikogus.