Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid kolmapäeval alaliste esindajate komitees (Coreper II) kokku, et sanktsiooninimekirja lisatakse 743 füüsilist isikut ja 826 ettevõtet, mis on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga. Tegemist on suurima sanktsiooninimekirjaga Euroopa Liidu ajaloos, mille EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas kuulutas välja augusti lõpus.

Raadio Vaba Euroopa teatel on tegemist isikupõhiste sanktsioonidega, mis kehtestatakse tegevuse pärast, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

Vaba Euroopa märkis, et esialgne projekt, mille Kallase juhitud EL-i välisteenistus esitas, nägi ette 744 inimese ja 827 juriidilise isiku lisamise sanktsiooninimekirja, kuid 7. oktoobril kokku lepitud versioonis vähenes nimekiri ühe füüsilise ja ühe juriidilise isiku võrra.

Kui Vaba Euroopa tunnistas kolmapäeval paketi kooskõlastamisest teatades, et ei tea, kellest täpselt jutt käib, siis sama väljaande ajakirjanik Rikard Jozwiak, kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et üks ettevõte ja üks inimene jäeti esialgsest ettepanekust välja Eesti palvel.

1 company & 1 person was actually removed from the original proposal on request by . its a company providing rare earths to the firm Silmet that processes the material for wind turbines etc in . Company looking for alternative sources

— Rikard Jozwiak (@RikardJozwiak) October 7, 2026

"Tegemist on Venemaa ettevõttega, mis tarnib haruldasi muldmetalle Eesti ettevõttele Silmet, kus seda toorainet töödeldakse ümber muu hulgas tuuleturbiinide ja muude toodete valmistamiseks vajalikuks materjaliks Euroopa Liidus. Ettevõte otsib alternatiivseid tarneallikaid," kirjutas Jozwiak.

Eesti esinduse pressiametnik Brüsselis Kerstin Lepik kinnitas ERR-ile, et üks Venemaa ettevõte võeti nimekirjast välja Eesti palvel.

"Jah, me palusime eemaldada tänaseks COREPER II liikmesriikide suursaadikute poolt heaks kiidetud ligi 1600 sanktsiooninimekirja kantud isiku ja ettevõtte hulgast ühe Venemaa ettevõtte ning selle ettevõttega seotud isiku," ütles Lepik meediapäringule vastates.

"Ettevõte tarnib Eestis asuvale NPM Silmetile Euroopa jaoks strateegiliselt olulisi materjale. NPM Silmetist sõltuvate Euroopa tööstusharude hulka kuuluvad elektrisõidukite tootjad, tuuleturbiinide valmistajad ning elektroonika-, auto- ja lennundussektor kogu Euroopa Liidus," märkis ta.

Lepiku sõnul otsib NPM Silmet aktiivselt alternatiivseid tarneallikaid materjalidele, mida ta impordib Venemaalt.

"Eesti vaatab järgmisel aastal uuesti üle selle Venemaa ettevõtte ja isiku sanktsiooninimekirja kandmise," kinnitas Lepik.

Michal: see läheb konflikti meie väärtuspõhise lähenemisega

Peaminister Kristen Michal ütles neljapäeval, et kuigi on arusaadav, miks välisministeerium sellise ettepaneku tegi, kuid see ei käi siiski kokku Eesti väärtuspõhise lähenemisega.

"Küsisin välisministri (Margus Tsahkna) käest ja tema kirjeldus sellest on üsna lihtne, et tegemist oligi sanktsioonide nimekirja puhul konsultatsioonidega (Euroopa) komisjoni poolt, kus küsiti Silmeti ja Neo kohta muu hulgas, kuna Euroopa autotööstuse tehnoloogiasektor neist sõltub, kas sellel on mõju, mõju sellel on. Miks mõju on /.../ suur hulk sellest tooraineturust on Hiina käes, veidi Venemaa käes, veidi Ühendriikide käes ja Silmet ei ole suutnud ja Neo ilmselt leida endale tarnijaid väljastpoolt sellest nimekirjast," lausus Michal.

"See läheb küll, jah, ma arvan konflikti meie väärtuspõhise lähenemisega," lisas Michal.

Peaministri sõnul peaks SIlmet otsima kiiremas korras uue tarnija.

"Valitsus seda otsust kuidagi ei langeta ja minu sõnum on küll, et kõik, kes Eestis toimetavad, peaksid otsima endale teised tarnijad võimalikult kiiresti. Sest meie väärtuspõhise poliitikaga, mina küll tajun valitsuse poolt vähemalt see sõnum peaks olema, et venelastel ei lasta võimalust äri teha," lausus Michal.

"Aga Euroopa vaatest on tegemist nii palju olulise tootmisega, et praegu otsustati meie välisministeeriumi tagasiside põhjal mitte lisada neid inimesi sinna sanktsioonide nimekirja. Varem neid seal ei olnud. Surve ilmselt või sõnum läheb siit ikkagi ka Silmetile-Neole leida endale teisi tarnijaid," lisas Michal.

Tsahkna: Eesti pole taotlenud kellegi eemaldamist nimekirjast

Välisminister Tsahkna ütles kommentaaris, et Eesti ei ole taotlenud ühegi juba sanktsioneeritud ettevõtte ega isiku nimekirjast eemaldamist ning et kõnealused nimed ei ole kunagi Euroopa Liidu sanktsiooninimekirjas olnud.

"Küsimus puudutas uute sanktsioonide ettevalmistamise protsessi, mille käigus toimuvad liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel tihedad konsultatsioonid ja erinevate ideede kaalumine. Protsessi käigus kerkis esile Eestis asuva NPM Silmeti tehase kriitiline sõltuvus, millel on mõju kogu Euroopale. NPM Silmetist sõltuvad suurel määral mitmed Euroopa tööstusharud, sealhulgas elektroonika-, meditsiini-, auto-, lennundus- ja kaitsetööstus ning rohetehnoloogia, näiteks elektriautode ja päikesepaneelide tootmine," lausus ta.

"Euroopa peab üheskoos ja otsustavalt vabanema oma strateegiliste tööstusharude sõltuvusest Venemaast. Meie eesmärk peab olema ühemõtteline: tugevdada survet Venemaale ja samal ajal tagada, et Euroopa julgeoleku jaoks kriitilised tööstusharud ei sõltuks Venemaa tarnetest," lisas Tsahkna.

Vaba Euroopa andmeil kuuluvad kõik sanktsioonide alla lisatavad ettevõtted Venemaa valitsuse koostatud Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtete nimekirja ning võivad selle alusel saada riiklikke toetusi.

Füüsilised isikud lisati sanktsiooninimekirja nende ettevõtete juhtidena, kes EL-i hinnangul toetavad sel viisil Venemaa sõjatööstuskompleksi.

Ettevõtete seas, mille juhid esialgses projektis nimekirja kuulusid, on sõjalaevaehituse ja allveelaevastiku, raketi- ja kosmosetööstuse, lennundusseadmete ja lennukimootorite tootmise, suurtükiväetööstuse, sõjaväeautotööstuse, raadioelektroonika, navigatsiooni- ja pooljuhtsüsteemide ning keemiatööstuse ettevõtted ja laskemoonaga seotud struktuurid.

Eraldi suure rühma moodustavad Venemaa allveelaevastikuga seotud ettevõtted. Muu hulgas kuulusid esialgsesse nimekirja Sevmaši juht Mihhail Budnitšenko, mereväetehnika keskse projekteerimisbüroo Rubin peadirektor Igor Vilnit, Malahhidi juht Vladimir Dorofejev ning Admiraliteedi laevatehaste, laevaremondikeskuse Zvjozdotška ja mitme teise Venemaa sõjatööstuskompleksi suurettevõtte juhid.

Lisaks kuulusid projekti raketi- ja kosmosekorporatsiooni ning Venemaa raketi- ja kosmosetööstuse seadmete ning infosüsteemide korporatsiooni juhid, Kaasani mootoritootmise tootmiskoondise, Motovilihhinski Zavodõ ja KamAZi struktuuriüksuste juhid ning mitme raadioelektroonika- ja keemiaettevõtte juhid.

EL-i suursaadikud leppisid eraldi kokku sanktsioonides 77 inimese vastu, kes saadeti äsjaste pseudovalimistega Venemaa Riigiduumasse Ukraina okupeeritud aladelt.

Teise otsusena pikendati ELi sanktsioone keemiarelvade levitamise ja kasutamise eest. Selle sanktsioonirežiimi alusel kehtivad piirangud 31 füüsilise isiku ja kuue organisatsiooni suhtes.

Nüüd saadetakse sanktsiooninimekirjad liikmesriikide välisministritele lõplikuks heakskiitmiseks. Uued sanktsioonimeetmed peaksid jõustuma lähipäevil.

Pärast formaalse menetluse lõpuleviimist EL-i nõukogus ja vastavate õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas näevad uued isikupõhised sanktsioonid ette EL-is asuvate varade külmutamise ning sanktsioonide alla kuuluvatele isikutele ja ettevõtetele rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelu. Füüsiliste isikute suhtes kehtib samuti Euroopa Liitu sisenemise või selle territooriumi kaudu transiidi keeld.

Euroopa Liit võttis Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketi vastu 2026. aasta juulis. Muu hulgas leppisid EL-i liikmesriigid paketiga kokku, et Venemaa nafta hinnalae senist taset pikendatakse 12 kuuks. Meetmete eesmärk on jätta Venemaa ilma märkimisväärsest naftatulust olukorras, kus energiahinnad on kõikuvad.