Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad leppisid esmaspäeval kokku Venemaa oligarhidele Ališer Usmanovile ja Mihhail Fridmanile kehtestatud sanktsioonide tühistamises. See oli hind, mida tuli maksta, et liikmesriigid saaksid kokku leppida Venemaa-vastaste EL-i sanktsioonide pikendamises. Otsus peatati väidetavalt Läti vastuväidete tõttu, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM esmaspäeva hilisõhtul ning nüüd peavad liikmesriikide esindajad püüdma leida uus lahendus.

Sanktsioonide tähtaeg oli lõppemas juba nädal tagasi, kuid siis pikendasid liikmesriigid seda ajutiselt nädala võrra, lootes selle ajaga oligarhide osas nõudmisi esitanud riikidega kokkuleppele jõuda.

Kavandatav kokkulepe sündis pärast seda, kui Prantsusmaa ja Luksemburg tegid kumbki ettepaneku eemaldada üks meestest EL-i sanktsiooninimekirjast, ilmselt sisepoliitilistel põhjustel. See tekitas pahameelt mõnes teises EL-i riigis ja Ukrainas, märkis uudisteagentuur Reuters.

Pärast Brüsselis toimunud suursaadikute läbirääkimisi saadeti ettepanek esmaspäeva õhtul liikmesriikide valitsustele heakskiitmiseks, kuid vähemalt üks riik – Läti – ei olnud selleks hetkeks valmis kokkulepet heaks kiitma, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile.

Läti välisministeeriumi pressiesindaja ütles kommentaaripalvele vastates: "See saab olema EL-i ühine otsus ja EL-i seisukohti alles koordineeritakse."

Esmaspäeva õhtul teataski Läti peaministri kantselei, et Läti vastuväidete tõttu on Euroopa Liidu liikmesriikide otsustusprotsess Vene oligarhide Usmanovi ja Fridmani suhtes kehtestatud sanktsioonide tühistamise küsimuses hetkel peatatud.

Läti on varem võtnud õiguslikke meetmeid, et püüda tagada Fridmani ja tema äripartneri, Venemaa ja Läti topeltkodakondsusega Pjotr Aveni jäämine EL-i sanktsioonide alla.

Kavandatava kokkuleppe kohaselt tühistataks Usmanovi ja Fridmani vastased sanktsioonid, kuid umbes 3000 muu Venemaaga seotud füüsilise ja juriidilise isiku sanktsioone pikendataks kolmeks aastaks. Seni tuli neid pikendada kas iga poole aasta või aasta järel ning iga selline otsus – nagu ka nüüdne – nõuab kõigi liikmesriikide poolthäält.

Prantsusmaa käik üllatas

Paljudele EL-i riikidele üllatusena ühines Prantsusmaa septembris Slovakkiaga üleskutsega tühistada Venemaa ja Usbekistani kodakondsusega ärimehe Usmanovi vastu kehtestatud sanktsioonid. Seejärel nõudis Luksemburg diplomaatide sõnul Fridmanile, kes on Venemaa kodanik, samasugust kohtlemist.

Prantsusmaa tegi oma sammu pärast seda, kui sattus enda sõnul Aserbaidžaani surve alla. Aserbaidžaan on kinni pidanud vähemalt kaks Prantsusmaa kodanikku ning väidetavalt on nende vabastamise eelduseks seatud Usmanovile kehtivate sanktsioonide tühistamine, ütlesid kolm Euroopa diplomaati eelmisel nädalal Reutersile. Aserbaidžaani kõrge diplomaat lükkas need väited reedel tagasi.

Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja Pascal Confavreux ütles eelmisel nädalal, et metallurgia- ja kaevandusäriga Venemaal oma rikkuse teeninud Usmanovi puudutav Prantsusmaa seisukoht on riikliku julgeoleku küsimus ning sündis vastuseks partnerite palvele.

Euroopa Liit kehtestas mõlemale mehele sanktsioonid, mis hõlmavad EL-i sisenemise keeldu ja nende EL-is asuvate varade külmutamist 2022. aastal, pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Toona märkis EL, et Usmanovil olevat eriti lähedased sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning et Fridman on toetanud tegevusi või poliitikat, mis kahjustavad või ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust," märkis Reuters.

Mõlemad mehed on nende vastu esitatud väited vaidlustanud ning astunud mitmes liikmesriigis õiguslikke samme sanktsioonide tühistamiseks.

Fridman nõuab Luksemburgilt 16 miljardit dollarit hüvitist kohtuasjas, mis on jõudnud arbitraažini. EL-i diplomaadid ütlesid, et Luksemburg põhjendas oma seisukohta sellega, et tema võimalused Fridmani suhtes EL-i sanktsioonide säilitamist kaitsta võivad nõrgeneda, kui Usmanovi sanktsioonid tühistatakse.

Bloombergi miljardäride indeksi hinnangul on Usmanovi varade väärtus 16,6 miljardit dollarit ja Fridmani oma 10 miljardit dollarit. 

Ukraina ja mitu EL-i riiki on sanktsioonide tühistamise vastu

Ukraina peaminister Serhi Koretskõi kutsus EL-i üles mitte leevendama Venemaa-vastaseid sanktsioone, öeldes, et Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on ainuüksi sel kuul hukkunud 288 ja saanud haavata 1781 inimest.

"Ukraina on praegu rünnaku all. Euroopa ei saa käsitleda Venemaa toetajaid sõpradena. Sanktsioonid peavad jääma kehtima. Punkt," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.

This September alone (as of September 21, 2026), Russian shelling has killed 288 people, including 4 children, and wounded 1,781, including 62 children.

In just 21 days, Russia has launched 136 missiles of various types and 2,100 jet-powered attack drones at Ukraine. In August,…

— Sergii Koretskyi (@KoretskyiUA) September 21, 2026

Mitu Euroopa riiki, sealhulgas Balti riigid, on olnud vastu nende kahe mehe sanktsioonide tühistamisele, väites, et see annaks signaali, nagu alluks EL väljapressimisele.

Ekspertide sõnul võib see luua ohtliku pretsedendi – kui on võimalik mõjukas Vene miljardär riiklike huvide tõttu üldisest sanktsioonide nimekirjast eemaldada, siis võivad sarnased nõudmised tulevikus muutuda tavapäraseks praktikaks. Samuti on suurenenud oht, et iga Venemaa-sõbralikus riigis kinni peetud Euroopa Liidu kodanik võib saada sanktsioonide leevendamise või tühistamise vahetuskaubaks, kommenteeris Läti rahvusringhääling LSM.

"See saadaks väga palju signaale ja kõik need oleksid halvad signaalid," ütles New Yorki ÜRO Peaassambleele saabunud Leedu välisminister Kęstutis Budrys Reutersile.

"Ma arvan, et see on tõesti ohtlik tee ja me peaksime uuesti läbi mõtlema, kuhu me liigume."

Diplomaatide sõnul näis enamik vastaseid siiski olevat valmis kokkuleppega nõustuma, et saavutada vajalik ühehäälsus tuhandete teiste Venemaaga seotud isikute ja organisatsioonide sanktsioonide pikendamiseks.

Kahe oligarhi vabastamisega tehtava järeleandmisena pikendataks ülejäänutele kehtivaid sanktsioone 36 kuu võrra, mis on märksa pikem kui tavapärane kuue- või 12-kuuline periood.  

Esmaspäeval sai ka teatavaks, et Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid isikutele, kes vastutavad eelmisel nädalavahetusel okupeeritud Ukraina territooriumil toimunud Venemaa parlamendi pseudovalimiste korraldamise eest.