Seega ei ole Rootsi pärast 13. septembri üldvalimisi uue valitsuse saamisele lähemale jõudnud.

"Minu üldine järeldus on, et praegu on olemas enamus tsentristliku poliitika toetuseks, kuid mitte enamust tsentristliku valitsuse moodustamiseks," ütles Thand Ringqvist pressikonverentsil.

Ta lisas, et nüüd on parlamendi spiikri Andreas Norléni otsustada, mis saab edasi.

Rootsi opositsiooniline vasakblokk saavutas valimistel ametist lahkuva peaministri Ulf Kristerssoni juhitud parempoolse bloki ees kolmekohalise enamuse, kuid sotsiaaldemokraatide liider Magdalena Andersson ei suutnud moodustada vasakpoolset valitsust.

Kuna ei vasak- ega parempoolsetel erakondadel ei õnnestunud enamust moodustada, tegi Norlén Thand Ringqvistile ülesandeks uurida nn kesktee võimalusi.

Thand Ringqvist oli pakkunud välja idee "kesktee" valitsusest, mis kaasaks peavooluerakondi, kuid välistaks sotsialistliku Vasakpartei ja immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid.

Keskpartei on keeldunud koostööst Rootsi Demokraatidega, mis teeb parempoolse bloki jaoks parlamendis enamuse saavutamise peaaegu võimatuks.

Vasakul tiival on Keskpartei keeldunud toetamast valitsust, kuhu kuuluks ka Vasakpartei.

Spiikril on neli katset esitada parlamendile hääletamiseks peaministrikandidaat. Kui ka neljas katse ebaõnnestub, tuleb välja kuulutada erakorralised valimised.

Esimene katse ebaõnnestus 15. oktoobril, kui sotsiaaldemokraatide juht Andersson ei pälvinud hääletusel saadikute toetust.

Politoloogid on ennustanud, et erakorraliste valimiste ohu lähenedes tunnevad erakonnad üha suuremat survet teha järeleandmisi oma poliitilistes "punastes joontes".

Rootsi on pikkade valitsusläbirääkimistega harjunud. Pärast 2022. aasta valimisi kulus selleks 37 päeva ja 2018. aastal 134 päeva.