Uuringufirma Ifop küsitluse järgi kaaluks Le Peni presidendiks saamise korral väljarännet 46 protsenti moslemitest vastanutest. Neist 20 protsenti ütles, et lahkuks Prantsusmaalt kindlasti, vahendas Briti leht Daily Mail uuringu tulemusi.

Küsitlus näitas ka laialdast muret Le Peni võimaliku võidu tagajärgede pärast: 81 protsenti vastanutest uskus, et see suurendaks agressiooni ja diskrimineerimist moslemite suhtes.

Prantsuse väljaande Marianne andmetel kaaluks enam kui veerand vastanutest (27 protsenti) isegi oma usulise identiteedi varjamist.

Le Pen on pälvinud ulatuslikku kriitikat ettepanekute pärast, mille eesmärk on võidelda Prantsusmaal tema sõnul islamistlike ideoloogiatega, kui ta peaks presidendiks saama.

Nende ettepanekute hulka kuulub avalikus ruumis hidžaabi – või tema enda sõnul islamistliku loori – kandmise keelamine, mille rikkumise eest saaks määrata trahvi.

"Esitan prantslastele rahvahääletuseks seaduseelnõu islamistlike ideoloogiate vastu võitlemiseks. See sisaldab mitmeid jõulisi meetmeid, sealhulgas islamistliku pearäti keelustamist avalikes kohtades," kirjutas presidendikandidaat septembris sotsiaalmeediaplatvormil X.

Le Pen on lubanud keelustada mosleminaiste peakatted avalikus ruumis alates 2012. aastast, mil ta osales esimest korda presidendikampaanias. Kuid 2022. aastal loobus ta sellest plaanist, püüdes distantseeruda paremäärmuslase kuvandist võitluses toonase presidendi Emmanuel Macroniga.

Prantsusmaa oli 2011. aastal esimene Euroopa riik, mis keelas avalikus ruumis kogu nägu katvad rõivad. Keelu rikkumise eest võib määrata trahvi või kohustada inimest läbima kodanikuhariduse kursuse.

Prantsuse valitsus põhjendas keeldu sellega, et näokatted takistavad inimeste selget tuvastamist, võivad tekitada julgeolekuriske ning takistavad sotsiaalset suhtlust.

Prantsusmaale järgnesid mitmed teised Euroopa riigid. Nende hulgas on Portugal, mis keelas või piiras burkade ja muude kogu nägu katvate looride kandmist avalikus ruumis tänavu septembris

Uuringu tulemuste kohaselt näib Le Peni kavandatav suund olevat Prantsusmaa avaliku arvamusega laias laastus kooskõlas. 9689 täiskasvanut hõlmanud küsitlusest nähtus, et selge enamus vastanutest pooldab islamistliku riietuse ja muude ususümbolite kasutamise piiramist avalikes kohtades.

Ligikaudu 53 protsenti vastanutest oli vastu sellele, et naised kannavad tänaval hidžaabi. Umbes 75 protsenti toetas aga juukseid ja keha katva abadža kandmise keeldu riiklikes keskkoolides. See mõnede mosleminaiste kantav pikk kleidi-sarnane riietusese keelati Prantsusmaa riiklikes koolides 2023. aastal põhjendusega, et see rikub Prantsuse ilmalikkuse põhimõtet.

Keeldu toetas jõuliselt Macron. See vallandas poliitilise vaidluse Prantsusmaa ilmalikkuse reeglite ning küsimuse üle, kas need diskrimineerivad riigi moslemivähemust, kes moodustab ligikaudu kümnendiku elanikkonnast.

Samal ajal selgus uuringust, et 72 protsenti vastanutest toetab silmatorkavate ususümbolite keelustamist spordiüritustel.

Ifopi poliitika ja päevakajaliste küsimuste üksuse juht François Kraus ütles, et Le Peni võit võib tekitada märkimisväärseid vastasseise ning põhjustada suurt hirmu ja ebakindlust.

Le Pen on olnud järjekindlalt esikohal 18. aprilliks 2027 kavandatud presidendivalimiste esimese vooru hääletuskavatsuste küsitlustes, kogudes tavaliselt 30–35 protsendi toetuse.

Teisel kohal on vaheldumisi olnud erakonna Alistamatu Prantsusmaa (La France Insoumise) juht Jean-Luc Mélenchon ja endine peaminister Édouard Philippe, kelle toetus on jäänud 14–19 protsendi vahele.

Le Pen tekitas hiljuti pingeid, süüdistades Euroopat Venemaaga energiasõja pidamises ning lubades presidendiks saades lõpetada Ukraina rahastamise. Ta lubas lõpetada Kiievile antava finantsabi kuue kuu jooksul, väites, et Prantsusmaa ei saa seda enam endale lubada.

Samuti ütles ta, et Euroopa Liit peaks ausalt tunnistama Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et ühendus ei suuda enam tema eesmärkide rahastamist jätkata.

Euroopa Liidu suhtes skeptiline erakonnajuht on Ukraina EL-iga ühinemisele pikka aega vastu olnud ning kritiseerinud Venemaa-vastaseid ELi sanktsioone. Tema väitel on need tekitanud kahe suurvõimu vahel energiasõja. "Meie, Euroopa Liit, oleme alustanud Venemaa vastu energiasõda, kuigi meil endal pole energiat. See ei ole kuigi arukas," ütles ta Financial Timesile.