Arvamusküsitluste soosik Le Pen paistab kasu lõikavat riiki juba nädalaid raputanud rahutustest, mida iseloomustasid laupäeval ja nädal varem toimunud massimeeleavaldused ja vägivaldsed kokkupõrked.

Laupäeval marssis Prantsusmaa suuremates linnades enam kui 400 000 inimest, et protestida elukalliduse tõusu vastu. Rahvahulgast eraldusid maskides noorukite rühmad, et provotseerida korrakaitsjaid, kes vastasid pisargaasi ja veekahuritega. Politsei pidas kinni üle 1000 inimese.

Ametnikud seisid silmitsi äärmiselt kõrge vägivallatasemega musta riietatud äärmuslaste poolt, kes olid meeleavaldajate sekka imbunud, ütles siseminister Laurent Nuñez laupäeva hilisõhtul.

Nädal varem, 17. oktoobril toimusid sarnased üleriigilised protestid, mis olid samuti suunatud Lähis-Ida sõjast tingitud inflatsiooni tõusu vastu. Ka need kasvasid üle tänavavägivallaks, mille käigus vandaalitseti avalike hoonete kallal ja rüüstati sadu poode.

Massimeeleavaldused said hoogu juurde neli nädalat kestnud õpilasprotestidest üle Prantsusmaa, mis samuti aeg-ajalt kokkupõrgeteks kasvasid.

Ametiühingud ja nn kollavestid on lubanud oma protestidega lähinädalatel jätkata, mis viitab palavikulisele perioodile valimiste lähenedes.

Le Pen, kes esineb Orléans'i linnas oma Rahvusliku Liidu (RN – Rassemblement National) 10 000 liikmele, on süüdistanud Macroni tsentristlikku valitsust liigses leebuses vägivaldsete protestijate suhtes ja autoriteedi puudumises.

Politsei kontrollis pühapäeval Orléans'i sisenevat liiklust, pärast seda kui tuhanded Le Peni ja tema erakonna vastased meeleavaldajad marssisid laupäeval linnas antifašistlikke loosungeid skandeerides.

Politsei hinnangul oli osalejaid 13 000, korraldajate sõnul aga kaks korda rohkem.

Prantsuse valija pöördub äärmustesse

Le Pen on lubanud aprillis ja mais toimuvate kaheetapiliste presidendivalimiste võidu korral vähendada elukallidust, piirates kodumajapidamiste energiaarveid, alandades makse ja kärpides Prantsusmaa panust Euroopa Liitu.

Samuti on ta kriitiline NATO ja Prantsusmaa toetuse suhtes Ukrainale.

RN, mis esitleb end seaduse ja korra parteina, on praeguste rahutuste ajal asunud kindlalt politsei poolele.

Le Peni partei juht Jordan Bardella, kelle ta kavatseb presidendiks saades peaministriks nimetada, on selle positsiooni rõhutamiseks külastanud politseijaoskondi.

Arvamusküsitlused näitavad, et Prantsusmaa valijad on pöördumas äärmuslikuma poliitika poole.

Laupäeval avaldatud Ipsose uuringu kohaselt koguks Le Pen valimiste esimeses voorus 32–34 protsenti häältest ning tema vasakäärmuslik rivaal Jean-Luc Mélenchon 17 protsenti. Peavooluparteide tsentristlikud kandidaadid jäid neist maha.

Küsimusele protestivägivalla kohta vastas enamik uuringus küsitletud 1500 inimesest – 58 protsenti –, et nad tunnevad viha.

Uuringust selgus, et 81 protsenti uskus, et olukorra eest vastutab valitsus, samas kui 79 protsenti pidas vastutavaks radikaalseid poliitilisi rühmitusi, 62 protsenti süüdistas vasakpoolseid ja 52 protsenti politseid.

Kes iganes presidendiks saab, avastab, et tal on piiratud võimalused raha laiali loopida, et lepitada erinevaid häälekaid huvirühmi.

Prantsusmaa riigivõlg ja eelarvepuudujääk on kerkinud tublisti üle piirmäärade, millest EL-i liikmesriigid peaksid kinni pidama.

Macroni valitsus üritab vastu võtta kulusid kärpivat eelarvet, kuid seisab silmitsi vastutuulega nii suuremaid kulutusi nõudvate jätkuvate protestide kui ka võimule pürgivate parteide poliitilise kemplemise tõttu.

Protestid võivad Macroni meelehärmiks jätkuda

Oma presidentuuri viimastel kuudel peab Macron balansseerima tänavavägivalla mahasurumise ja ametiühingute, üliõpilaste ja teiste rühmitustega dialoogi alustamise vahel, et püüda korda taastada.

Kuigi Prantsusmaa president ei ole eriolukorda välja kuulutanud, on ta andnud korralduse keelustada ebaseaduslikuks peetavad meeleavaldused, mis ei ole ametiühingute korraldatud, ning talle alluvad ametnikud on kehtestanud protestikeelde kesklinnades ja lokaalseid liikumispiiranguid teatud tsoonides.

Paljud protestijad olid laupäeval nende meetmete vastu raevus, kirjeldades neid kui rünnakut prantslaste protestiõiguse vastu.

Kollavestide liikumine, mis esitas Macronile väljakutse tänavarahutustega kaheksa aastat tagasi, on kutsunud üles uuele protestipäevale järgmisel laupäeval.

Ja võimas ametiühing CGT, mis on meeleavaldustel silma paistnud, kutsub üles alustama 5. novembrist streigikampaaniat.